Erik Moora kliimaprobleemi lahendusest: katastroofist päästab meid siiski vaid kapitalism

Artikkel

- Uudised
- Birjo Must
- 17. november 2023 kell 18:00
Erik Moora kliimaprobleemi lahendusest: katastroofist päästab meid siiski vaid kapitalism
Erik Moora tõdes tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”, et Euroopa püüab end ära petta nn rohekasvu mudeliga, mille järgi on majanduskasv võimalik ka planeeti hävitamata - selle jaoks on lihtsalt juba liiga hilja. Foto: Raul Mee
Kui tahame ülisuurt kliimaprobleemi tõesti lahendada, aga mitte katastroofi sattuda, on kapitalism ainus võimalus, rääkis ClimaCashi kaasasutaja ja Poliitikaguru toimetaja Erik Moora.
„Praegune majandusmudel toob meile ühelt poolt meeletult edu, aga teistes kohtades meeletult hävingut. Selle majandusmudeliga tuleb ilmselgelt tegeleda, sest väga pikka aega pole lahendusi leitud,“ tõdes Moora täna toimunud tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Uue mudeli otsing taandatakse aga Moora sõnul kahetsusväärselt mõttele, kuidas meile tahetakse kommunismi peale suruda ja kapitalismi maha võtta. „See on kiuslik jutt ja vale lähenemine,“ märkis ta. Moora sõnul domineerivad uusi majandusmudeleid puudutavas kirjanduses kaks küsimust.
Esiteks, kuidas suhtuda majanduskasvu ja kus on selle piirid? „Ka Eestis on see ketserlik küsimus avalikus diskussioonis peamine, kuid võiksime vaadata asja palju laiemalt,“ rääkis Moora.
Teine küsimus on, kas kasvu on võimalik lahti siduda keskkonna hävitamisest. „Iseenesest oleks see hea tulemus – majandus saab kasvada, samal ajal kui emissioonid kukuvad. Mõnes riigis on see õnnestunud, aga enamasti pole see olnud piisav,“ rääkis Moora, tuues positiivseks näiteks Inglismaa. Siiski on positiivse muudatuse mõju liiga aeglane.
Erinevatel mudelitel on kõigil head ja vead
Lähtuvalt neist kahest peamisest küsimusest tõi Moora foorumil välja kuus käsitlust, millel on erinevaid toetajaid ja millega proovitakse leida lahendust maakera kliimakatastroofist päästmiseks. Kõigil on Moora sõnul nii oma tugevused kui ka nõrkused.
Esiteks majandusteadlase Kate Raworthi loodud kontseptsioon sõõrikumajandusest, mis on taastav, ümberjaotav, tugineb teistsugusel inimkäsitlusel ja on praktiliselt rakendatav. See näeb ette, et igasse majandustegevusse tuleb juba kohe sisse ehitada, et ta loob looduse hävitamise asemel sellele hoopis mänguruumi juurde, on suures osas ümberjagav. Inimene suudab oma käitumist muuta, üheskoos hea eesmärgi nimel tegutseda jne.
Tasakaalus majanduse foorum "Elevant toas"
Rohetiigri, Äripäeva ja Swedbanki koostöös korraldatud Tasakaalus majanduse foorum “Elevant toas” toimus täna Tallinnas Kultuurikatlas
Konverentsil esinesid rohemajanduse eksperdid üle maailma: Colorado State University, School of Global Environmental Sustainability, raamatu “Economics for a Fragile Planet” autor Prof. Edward Barbier, teadlane ja raamatu „New Zealand Project“ autor Max Harris, Surrey Ülikooli majandusteadlane Tim Jackson, Pauligi kommunikatsiooni- ja jätkusuutlikkuse asepresident Kaisa Lipponen, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kliimaminister Kristen Michal, Ragn-Sells Groupi CSRi juht Pär Larshans, Utilitase juht Priit Koit jt.
Konverentsil osales ligi 300 ettevõtjat, juhti ja roheeksperti
Kui 2023. aasta konverentsil keskenduti teooriale, siis 2024. aastal plaanitakse keskenduda praktikale ja 2025. aastal elluviimisele
Teiseks tasaareng/-majandus (inglise keeles degrowth), mille keskseks argumendiks on see, et majandus ei saa kasvada ilma planeeti hävitamata ja vaja on juhitud kokkutõmbamist. Toimuma peaks ressursside agressiivne globaalne ümberjagamine, arenenud riikides tööaja vähendamine, progressi ja heaolu ümbermõtestamine, mõistlik sissetulek kõigile jne. Moora sõnul on siin küll rohkelt häid ideid, aga neid on paljudel keeruline vastu võtta. Lisaks puudub poliitiline programm, mis aitaks planeedi jaoks õiges tempos lahendusi leida.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum