Nädala lood. Kümneid aastaid rikaste raha eest hoolitsenud ärimees varises pankrotti

Samuti said Äripäeva lugejad välja arvutada, millal saabub neile finantsvabadus.

Äripäeva ajakirjanik Marge Ugezene kirjutas läinud aasta suvel, et lennukate lubaduste saatel jõukate vara võlakirjadesse paigutanud Schultsi firma Cresco Väärtpaberid AS jättis teda usaldanud inimesed ilma miljonitest eurodest. Välja vihastatud investorite tõttu lõpetas firma mullu juulis pankrotis. Läinud novembrist on pankrotis ka selle emafirma Cresco.

Mullu krahmas maksuameti andmete järgi Storent Eestis turuosa juurde ning firma juhtide sõnul kasvas siinse üksuse käive lausa poole jagu. Storendi Eesti äri kasv on konkurentide sõnul tulnud aga hinnaga – väga madala hinnaga.

“Eelmisel aastal nad põhimõtteliselt ründasid meie ettevõtet ja ostsid meilt üle neli töötajat,” ütles tõstukite rendiga tegeleva Tõsta OÜ juht Remo Jõeorg. Lisaks töötajate üle ostmisele ajab Jõeorgu marru, kuidas Storent hindu alla trambib.

Ühe suure poomtõstuki normaalne päevarendi hind on tema sõnul umbes 140 eurot. “See on arulage, et nad annavad sellise masina 50-60 euroga välja,” rääkis ta. “Ma ei saa aru, kas nad ongi omadega nii käpukil.” Jõeoru sõnul ei tule konkurendi küsitavast rahast isegi omahinda kokku.

Loe pikemalt siit.

Ajakirjanikud Linda Eensaar ja Martin Johannes Teder kirjutasid töönädala lõpus, et Tallinnas Telliskivis peavad populaarsed baarid senistelt pindadelt ära kolima, sest põlevkivitöösturite kinnisvaraarendus valmistub tasapisi piirkonna suurima hoone ehituseks.

Põlevkivitööstuse Viru Keemia Grupi omanikele kuulub Telliskivis, Balti jaama turu ja loomelinnaku vahel, suur ajalooline hoonekompleks, kuhu kerkib hoogsalt ärilinnak Telliskivi TLN.

Paljud arenduse hooned on juba valmis või ehitus käib, kuid suurim neist, mis kannab nime M-hoone, kerkib alles paberile. Siiski on projekteerimine jõudnud nüüd sinnamaani, et üürnikud peavad varsti mujale kolima.

M-hoones tegutses 1870. aastast 500 töölisega raudtee peatehas, mis teenindas Balti raudteed ja selle vedureid-vaguneid. Töökoda oli ehitamise ajal üks Tallinna suurimaid tööstushooneid. Seal hoones on viimastel aastatel tegutsenud aga mitmed tuntud baarid ja kohvikud: baar ja klubi Suhe, Purtse pruulikoja baar, käsitöödžinnivabrik ja baar Junimperium, röstikoda ja kohvik The Brick Coffee jt.

Loe lugu pikemalt siit.

Äripäeva lugejad said sel nädalal välja arvutada, kui kiiresti jõuavad finantsvabaduseni. Kalkulaator aitab välja arvutada, kui suur peaks olema sinu investeeringute portfell, et oleksid finantsvaba, ja kui mitu aastat sul selle tasemeni jõudmiseks veel kulub.

Neid arvutusi saab teha siit.

Firma juhid ostsid Rannarootsi Lihatööstuse ja Rannamõisa kaubamärgi Maag Grupilt välja, sest viimane oli sunnitud osa enda lihaärist maha müüma, kirjutas Martin Johannes Teder.

Liha- ja piimanduskontserni Maag Grupi suuromanik Roland Leppütles, et initsiatiiv tuli nende poolt. “Ega meil ei olnud soov seda müüa,” sõnas ta.

Tehingu hinda Lepp ei avalda. “Loomulikult mitte,” ütles ta. “Ta on müüdud ja nii on.”

Üle-eelmisel aastal otsustas konkurentsiamet, et Maag Grupp võib osta kuni 90 miljoni euroga HKScani Balti ärid tingimusel, et müüb Rannarootsi Lihatööstus e ning Rannamõisa kaubamärgi maha.

Konkurentsiamet jõudis toona seisukohale, et Maagi ja HKScani koondumine oleks oluliselt kahjustanud konkurentsi valge värske liha ja töödeldud lihatoodete tootmise ja müügi kaubaturgudel. Niisiis nõustus Maag Grupp, et müüb osa lihaärist maha, et HKScani äri, millele kuulub Tallegg ja Rakvere lihatööstus, endale saada.

Aprillist on valdusfirmade kaudu 1992. aastal asutatud Rannarootsi Lihatööstuse omanikud Karmo Aksel (35%), Marius Möllits (29%), Indrek Põder (18%), Märt Tohver (18%). Aksel on ettevõtte arendus- ja tootmisjuht, Möllits müügidirektor.

Loe pikemalt siit.