Hoiusetulu tuleks maksustada

Madalad maksud on Eesti riigi peamine konkurentsieelis, liiatigi on Eesti maksusüsteem võrdlemisi lihtne. Siiski näib mulle, et mõningad ebaloogilisused on veel alles.

Paar aastat tagasi olin selle poolt, et Eestis tulnuks lõpetada laenu andmise subsideerimine mis tahes kujul. Eraisiku eluasemelaenu intressimaksete subsideerimine lisas kinnivararallile vaid tuure juurde. Erasektori laenu võtmist polnud küll vaja subsideerida, aga just seda tehti. Riigipoolne intressisubsiidium elamuasemelaenu võtjale eksisteerib siiani, olgugi et pisut teistsugusel kujul.

Praegusel ajal ei ole hoiuseid küll mitte mingil juhul vaja soodustada. Inimeste hoiused on aastaga tohutult kasvanud. Eraisikute hoiused kasvasid 2008. aastal 25 miljardilt kroonilt 35 miljardi kroonini. Eelnevale lisaks on nõudmiseni hoiuste maht 25 miljardit krooni. 6% viimasest ei kuulu Eesti elanikele, samas on ilmne, et eestlasedki hoiustavad välismaal.

Pangas hoiustamist silmas pidades oli 2008. aasta väga hea – ei kasvanud mitte ainult hoiustatavad summad, vaid ka neile pakutav intress. Isegi veel praegu pakub nt Parex Pank 9,5% ja BIGBANK 9% intressi aastase tähtajaga hoiusele. Riiklik tagatisfond tagab riskivaba hoiustamise kuni 782 330 kroonini. Riik soodustab hoiustajaid veelgi, pakkudes pangahoiuste intressidele maksuvabastuse.

Pangad kasutavad taolist arusaamatut maksuparadiisi himukalt selleks, et veel enam suurendada kasumit. Mõni aasta tagasi toodi pangandusturule toode nimega „investeerimishoius”. Too toode on ühelt poolt riskivaba deposiit ja teisalt suure võimendusega investeering omanditurulja – ja isegi see pooleldi deposiit on maksuvaba.

Intressitulu maksuvabastus on süllekukkunud õnn hoiustajale, ent mitte üksnes temale. Elementaarne mikroökonoomika seletab, et asjade sedasorti korraldusest tõuseb tulu nii subsiidiumi saajale (hoiustajale) kui ka subsideeritava toote pakkujale (pangale). Kuna pangaväliselt (pankadel on eelisseisund) intressitulu maksustatakse, ongi pankadel võimalik hoiustajale maksta nii viletsat intressi, mis vastasel korral poleks mõeldav. Niisiis jagavad hoiustaja ja pank riigi poolt antu omavahel ära.

Näeme seega, et praegu subsideerib riik nii laenuandjat kui ka hoiustajat, st riik subsideerib pangandust. Selleks aga pole mingit põhjust. Eesti riigi väga madal maksustamistase peaks kehtima võrdselt ja erapooletult igas majandusharus. Tulu on tulu ja seda tuleks maksustada vastavalt.

On ütlematagi selge, et raskel ajal, mil riigi rahaasjad on viletsad, ei saa Eesti riik endale niisugust raha tuulde pillamist lubada. Ma usun, et keegi ei tahagi seda, isegi mitte hoiustaja. Pikemaajalisest vaatanurgast lähtudes on selge, et maksude suurendamine pangahoiustelt võimaldaks üldist maksulangust.

Pangaintresside maksuvabastus on vaid Eesti eraisikute probleem. Ettevõtteid lisavad intressitulu koguteenistusele ja vastavalt sellele, kuidas tulu jagatakse, neid ka maksustatakse. Tõsi, omaette vaidlusküsimus on füüsilise ja juriidilise isiku ebavõrdsus maksude tähtaja pikendamise osas.

Mis juhtuks hoiustajate rahavoogudega, kui riik juba homme alustaks eraisiku pangahoiuste intressitulu maksustamisega? Ei midagi erilist vist. Riigi finantsseis paraneks koheselt ja hoiustaja saaks vähem intressitulu, aga vaevalt et hoiustaja oma käitumist mingil tähendusrikkal kombel muutma hakkaks. Ettevõtete võlakirjade müümise olud loomulikult paraneksid, sest eraisikut, kes investeerib võlakirjadesse ja pangas hoiustajat maksustataks võrdsel alusel. Eraisiku hoiuste maksustamine peaks tugevdama Eesti riigi eelarvet sadade miljonite kroonide võrra aastas.