Rohelised riigihanked normiks

Tänavu kevadel korraldatud keskkonnateadlikkuse uuring näitas, et Eesti inimesed hindavad end keskkonnasõbralikuks. Üks aspekt keskkonnateadlikust käitumisest on seegi, kuidas me suudame ja oskame neid põhimõtteid igapäevastes toimingutes kasutada.

Euroopa Liidu uued hankedirektiivid panevad senisest suuremat rõhku riigihankele kui olulisele strateegilisele vahendile, mille kaudu saab muu hulgas ellu viia keskkonnaeesmärke. Euroopa Komisjon on juba 2008. aastal seadnud eesmärgiks muuta 50% hangete osakaalust rohelisteks. Rohelisi riigihankeid peetakse üheks olulisemaks viisiks, mis aitab tõsta ressursside tõhusamat kasutamist ning suunab ühiskonda üle minema ringlusmajandusele.

Ka Eestis kehtiva riigihangete seadusega on paika pandud põhimõtted keskkonnahoidlike hangete läbiviimiseks. Hanke korraldamisel peab võimaluse korral eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi ning majanduslikult soodsama pakkuja valimisel tuleb arvesse võtta ka eseme kvaliteeti, tehnilist väärtust, esteetilisi ja funktsionaalseid omadusi ning keskkonda mõjutavaid omadusi. Selliste hangete eesmärk on vähendada toodete ja teenuste tarbimisest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmise, kasutamise kui ka kasutusest kõrvaldamise etapist, see tähendab kogu toote või teenuse olelusringi jooksul.

Keskkonnahoidlik riigihange ning jätkusuutlik tarbimine laiemalt aitab otseselt kaasa ressursside ja energia säästlikumale kasutamisele ning jäätmetekke vähendamisele. Sellisel viisil hangitud kaubad on kvaliteetsed, peavad kauem vastu ning vähendavad vajadust iga natukese aja tagant uus asi soetada. Toote hind võib esmalt tunduda kallim, kokkuvõttes tuleb kulu aga väiksem. See on mõistlik lahendus nii pikemas kui ka lühemas perspektiivis.

Tegeliku olukorra hindamiseks on kasutada paari aasta tagused numbrid, mis näitasid, et vähemalt ühe keskkonnasäästliku tingimuse lisas oma viimasesse hankesse 28% Eesti ning 54% kõikidest Euroopa Liidu erinevatest hankijatest. Nii selle kui ka enamiku teiste näitajatega on Eesti Euroopas viimaste seas. Esirinnas oleme ainult hinnakriteeriumi osas. Roheliste riigihangete vähene kasutamine mõjutab omakorda ressursitootlikkust, mis Eestis on üks Euroopa Liidu madalaimaid.

Arvestades, et avaliku sektori kogutarbimine moodustab meie sisemajanduse koguproduktist 14–16%, on riigil suuna ja korrektse käitumise näitamisel suur jõud. Euroopa Liidu keskkonnapoliitikaga on seatud olulisi keskkonnaalaseid eesmärke – vähendada 20% kasvuhoonegaaside emissiooni ning suureneda 20% taastuvate energiaallikate kasutamist ja ressursitõhusust. Keskkonnahoidlik riigihange saab läbimõeldult aidata neid eesmärke saavutada. Mitmes Euroopa Liidu riigis on seda juba ka mõistetud ning jätkusuutlikke riigihankeid peetakse üha enam turupõhiseks meetodiks riiklike või kohalike omavalitsuste keskkonnaalaste prioriteetide ja strateegiate elluviimisel.

Autor: Kaupo Heinma