Tarkade töökohtade loomine eeldab maksulage

Tipptegijad toovad kaasa uusi teadmisi ja uut vaadet, mis suurendab ka kohalike spetsialistide pädevust ja konkurentsivõimet. Madalamate töökohtade palgataset veavad endaga kaasa siin tööle asuvad tippspetsialistid ja tippjuhid kui jõukamad kliendid, kellelt saab teenuse eest suuremat tasu küsida nii taksojuht, kohvikupidaja kui ka juuksur.

Tippspetsialistide ja investorite Eestisse tööle- ja elama asumine on tänu välismaalaste seaduse muudatustele küll lihtsustunud, samas puudub ikka motivaator, et ettevõtjad neid siia tooks. Tööandjale kaasneb välismaalt tipptegija Eestisse toomisega rida kulusid (kolimine, majutus, laste koolitamine jms) ning kõrged tööjõumaksud peletavad valimast Eestit asukohamaaks.

Uus aasta toob endaga kaasa tulumaksumäära vähendamise, maksuvaba tulu tõusu ning töötuskindlustusmakse vähendamise, kuid tööandjale avaldab reaalset mõju ainult tööandja kindlustusmakse vähendamine 1%lt 0,8%le. See tähendab, et 1000eurose brutotasu puhul väheneb tööandja kulu (töötasu + maksud) kaks eurot kuus: 1340 eurolt 1338 eurole kuus. 5000eurose brutotasu puhul tööandja võit „lausa“ 10 eurot kuus (6700 euro asemel 6690). Pole just palju.

Kui jätkuna 2015. a muudatustele täiendavalt vähendada sotsiaalmaksu määra näiteks 2% (33%lt 31%le; isegi nii väike muudatus on riigieelarve kontekstis  vägagi kulukas samm), siis 1000-eurose brutotasu puhul väheneks tööandja kulu 1338 eurolt 1318 euroni ning 5000-eurose brutotasu puhul 6690 eurolt 6590ni. Kindlasti oleks selline vähendus tööandjatele abiks, kuid selget nihet Eesti majanduses ja tööjõuturul ei tekiks. Tarkade töökohtade loojat see muudatus ei kõnetaks.

Teenusmajanduse koda on teinud ettepaneku vabastada sotsiaalmaksust tähtajalise elamisloaga välismaalased, kes töötavad Eestis tähtajaliselt. Nemad ei saa makstud maksude eest kõiki neid sotsiaalseid hüvesid, mis on kohalikule tööjõule kättesaadavad. Reeglina ei külasta nad perearsti, vaid kasutavad erameditsiini teenuseid. Pensioni nad oma Eestis töötatud mõne aasta eest ei saa. See on ebaõiglane. Tähtajaliselt Eestis töötav välismaalane peaks saama oma valiku ise teha, andes hüvedest loobumise kohta oma kirjaliku nõusoleku ning tõendades eraravikindlustuse olemasolu. Maksuvabastuse tähtajalisus inimese kohta (näiteks 2, 3 või 5 aastat) peaks välistama olukorra, kus Eestisse pikemaks ajaks jääv töötaja jääb tulevikus pensionita. Kui maksuvabastuse tähtaeg täitub aga isik jätkab töötamist Eestis, võib ta liituda nn tavalise maksurežiimiga, kus tema eest tasutakse tavakorras ka sotsiaalmaksu.

Isegi sotsiaalmaksuvabastuse puhul makstakse tippspetsialisti palgatulult kogu tulumaks Eestis. Kuna iga lisanduv inimene tähendab täiendavat tarbimist, annab see tööd ka kaupmeestele ja teenindussektorile, mis omakorda viib täiendavate tarbimismaksude (käibemaks ja aktsiisid) laekumiseni. Kuna enamjaolt on tegemist töökohtade, mida praegu ei ole ja mida kõrge sotsiaalmaksukoormuse tõttu muidu ei loodakski, on mõju eelarvele pigem positiivne. Targa töökoha loojat see juba kõnetab, kui 5000eurose brutotasu puhul tööandja maksukulu väheneb 1690 eurot kuus. Sageli on selliste tipptegijate tasud aga veelgi kõrgemad.  

Ettepanek seada sotsiaalmaksu lagi keskmisest kõrgema palgaga töökohtadele on esimese ettepaneku loogiline jätk ning suunatud Eesti ja Euroopa Liidu päritolu tööjõule. Eestis võiks sotsiaalmaksu ülempiiri siduda näiteks kolmekordse keskmise palgaga. Lätis on ülempiir kehtinud juba 1997. aastast. Majanduskriisi ajaks (2009-2013) see ajutiselt peatati, kuid nüüd kehtib see taas. Läti puhul on praegu piiri 46400 eurot aastas ehk 3866 eurot kuus.

Ülempiir vähendab küll olemasolevate kõrgepalgaliste töötajate pealt laekuvat sotsiaalmaksu, kuid motiveerib tegema Eestisse uusi kõrget lisandväärtust loovaid töökohti. Võimaliku maksukulu väljaarvutamisel peaks riik arvesse võtma ka seda, et väheneb motivatsioon makse optimeerida. Praegu kipub näiteks 5000- või 7000eurose tasuga tippjuht või -spetsialist tegutsema isikliku osaühingu kaudu, makstes sealt endale südametunnistuse järgi näiteks 500 või 1000 euro suurust tasu ning ülejäänu juba dividendina, millelt sotsiaalmaksu ei tasuta. Sotsiaalmaksu ülempiiri sisseseadmisel oleks tõenäolisem, et inimene palgatakse otse (ilma OÜ vahenduseta) ning tema eest laekuks sotsiaalmaksu näiteks 3000 või 4000 euro pealt kuus. Muudatus teeks Eesti ettevõtluskeskkonda ausamaks ja läbipaistvamaks ning see peaks olema meie kõigi ühine eesmärk.