Riik, armasta ettevõtjat nagu iseennast

Äripäev leiab, et aruandluskohustuse leevendamise õigustatud ootus on tegelikult hoopis erasektoril, kes pidi eelmisel kuul esimest korda deklareerima kõik arved alates 1000 eurost. Karmistus ka autode käibemaksustamise kord. Mõlemad seadusemuudatused tekitasid ettevõtjate seas valusat pahameelt ja külvasid usaldamatust riigi ja erasektori vahele.

Ettevõtjad tunnetavad ebaõigust. Seetõttu tunnetavad ettevõtjad riigipoolset vastutulekut riigiraamatupidamiskohuslastele kui põhjendamatu eelise andmist olukorras, kus ettevõtja on sunnitud iga liigutuse kohta aru andma ning aruandluse tarvis pahupidi pöörama ka kõige pisemas sisetaskud. Iseenda elu lihtsustava seadusemuudatuse õigustuseks on riigil valmis rehkendus, kui palju tööpäevi ja raha sellega säästetakse, ettevõtjat ahistavaid seadusemuudatusi tehes läks riigil aga meelest kokku arvutada, kui palju töötunde nende täitmine ettevõtjale juurde toob ja missuguses summas väljendub.

Mõistagi pole tarvis aruandlust aruandluse pärast. Igati õige on põhimõte, et kui aega ja raha saab kokku hoida, siit tuleb seda teha. Siiski peaks riik iseenda aruandekohustuste kärpimisega pigem ettevaatlik olema, sest see vähendab riigi toimimise läbipaistvust. Toimetus suhtub skeptiliselt riigikontrolli järeldusse, et ministeeriumite, riigikogu, riigikantselei, presidendi, riigikontrolli ja õiguskantsleri raamatupidamise aastaaruannetel puuduvad tarbijad. Ajakirjandusväljaanded on kindlasti nende aruannete kasutajad. Tähtis on, et eelnõu seaduseks saamise järel rahandusministeeriumile esitatavates aruannetes, mis hõlmatakse riigi majandusaasta koondaruannetesse, ei kajastuks senisest vähem infot. See on oht on igatahes olemas. Kinnitust, et avalikkusele kättesaadava info hulk ei vähene, usume alles siis, kui oleme selles seaduse kehtima hakates oma silmaga veendunud.

Ohu märk on ka see, et vabanevate töötunnid ei anna alust töötajate arvu vähendamist. Seadusemuudatus sünnib rahandusministeeriumis. Meenutagem, et rahandusminister Maris Lauri lubas ametisse asudes hakata ellu viima riigipalgaliste vähendamist sammuga 500 inimest aastas., nagu see kord Jürgen Ligi ajal plaanitud oli. Kui tööd jääb vähemaks, siis oleks loogiline, et ka töötajaid jääb vähemaks. Keskendumine „sisulisele tööle ja analüüsile“ ei kõla just ülearu veenvalt, kuni selle täpsem sisu pole teada. Toimetus peab loomulikuks, et konkreetsete tööülesannete vähenemine tähendab ka personali vähenemist.

Kokkuvõttes on olukord ebaõiglane põhimõtteliselt: riik lihtsustab iseenda aruandlust olukorras, kus koormab ettevõtjat rängalt aruandluskoormuse kasvuga. Kui riik teeb enda koorma kergemaks, siis võiks vähendada ka ettevõtja õlgadele laotud lasti.