Ettevõtjad vajavad alustamiseks uut tüüpi laenu

Eestlaste ettevõtlikkust pärsivad ennekõike ettevõtjate, s.o inimeste ees seisvad probleemid. Kõik algab inimesest, ettevõte tuleb alles hiljem.

Mis on täna alustava ettevõtja kõige suurem probleem, juba ammu enne seda, kui ta asutab OÜ? See ei ole ettevõtlikkuse puudus – meil on väga palju tublisid ja ettevõtlikke inimesi. Kindlasti mitte vähem, kui mujal riikides. See ei ole ideede puudus – ideid on alati. Kui ei ole endal, siis on sõbral ikka. See ei ole kapitali puudus – headele ettevõtmistele leidub alati rahastajaid. See ei ole ka liiga suur maksukoormus – alustav ettevõtja ei mõtlegi eriti maksudele, kuna tal pole veel milleltki makse maksta.

Ettevõtlusega alustamist takistab kõige rohkem kindlustunde puudumine. Inimestel pole enamasti nii palju sääste, et saaks kuude või aastate kaupa pühenduda oma idee elluviimisele. Just nii palju võib aega vaja olla. Toetused, ingelinvestorid jm olemasolevad ettevõtluse ergutajad seda probleemi ei lahenda. Need keskenduvad enamasti äriidee elujõulisuse hindamisele ja on suunatud ettevõttele, mitte inimesele. Tegelikult pole vaja ühelgi kõrvalseisjal idee elujõulisust hinnata. Enamik suurepäraseid ideid viivad ellu tõsised entusiastid, kelle edu ei oska keegi ennustada. Žüriid, komisjonid, ametnikud ja investorid ei ole selles mõttes targemad kui see, kes oma loob valdkonnas midagi uuenduslikku.

Idufirma kui täiskohaga töö

Väljakutse seisneb selles, et enne idee elujõulisuse tõestamist on vaja väga palju tööd teha. Põhi- või isegi poole kohaga palgatöö kõrvalt ei tule ettevõtte käivitamisest mitte midagi välja. Selleks tuleb panustada vähemalt 40–60 tundi nädalas. See omakorda muudab samaaegselt tulu teenimise võimatuks.

Iduettevõtete statistika näitab, et kuni 90 protsenti alustajatest ebaõnnestub. Põhjuseid on mitmeid, kuid huvitav on see, et õnnestujad on enamasti elukogenud ca 35–40-aastased. Noorte ja uljaste iduettevõtjate peadpööritavad edulood on pigem erand.

40-aastane inimene on enamasti sidunud ennast hulga kohustustega – pere ülalpidamine, eluasemelaenud, autoliisingud jms. Sellises seisus ilma regulaarse sissetulekuta jäämine on tohutu risk elatustasemele ja kõigele saavutatule.­ Ebaedu korral võib kaotada kõik. Kui palju meist on valmis sellises olukorras riskima?

Toetused? Toetus on odav raha, mille raiskamiseks ei pilguta enamik silmagi. Oleme sellest näinud näiteid küll ja küll. Elujõulised ettevõtmised kasvavad siis, kui ettevõtjal on motiveerivalt suur isiklik risk ja puudub võimalus raha raisata. Toetused töötavad pigem vastupidi.

Vastutusega raha

Mis veel? Raha on vaja, aga toetus ei sobi? Jah, ettevõtjale on vaja raha, et oma ebakindlus maandada, aga raha ei pea talle keegi andma. Raha võib ka laenata. Kui ettevõtja võtab laenu, et ennast ja oma pere üleval pidada seni, kuni ta pühendub oma äri käivitamisele, on tal maksimaalne motivatsioon asi kiiresti käima saada. Mida varem ta oma äri käivitab ja raha teenima hakkab, seda kiiremini tagab ta oma perele stabiilse sissetuleku. Nii lihtne see ongi.

Riigi garantiiga ettevõtjalaenu võtjaks on eraisik. Laen oleks pikaajaline ja madala intressiga.­ Laenude väljastajaks oleks kommertspangad ning laene tagaks riik. Sarnaselt õppelaenudega­ ja ettevõtetele jagatavate stardilaenudega. Ainult et kvalifitseerumine oleks oluliselt lihtsam. Lõppvastutaja on ettevõtja ise.

Summa peaks vastama inimese senisele elatustasemele ja oleks korrutis kuu netosissetulekust ning ettevõtte käivitamiseks planeeritud ajast. Väikese ajalise puhvriga muidugi. Näiteks, kui inimene teenis palgatöötajana 2000 eurot netosissetulekut kuus ja ettevõtte käivitamiseks ettenähtav aeg on 18 kuud, siis oleks laenusumma 36 000 eurot. Sellise laenu tagasimaksmine ei ole edukale ettevõtjale probleem. Kui ettevõtmine ebaõnnestub, siis on pankade risk maandatud riigi garantiiga ja riigi risk inimese käenduse ja pika maksegraafikuga. Üldjuhul ei tekiks sellel inimesel vajadusel palgatööle naastes probleeme laenu tagastamisega.

Väga suur osa ettevõtlikke inimesi, kellel puudub kapital oma ettevõttega alustamiseks, saaksid üle kõige suuremast takistusest. Eesti saaks juurde hulga ettevõtjaid. Selline meede ei tuleks maksumaksja tasku arvelt ja sellest oleks ka päriselt kasu.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.