Praegune koalitsioon ei plaani tööandjat sundida töötajate hammaste parandamisse panustama, kirjutab sotsist tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.
- Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev (SDE). Foto: Eiko Kink
Äripäevas
ilmus eile arvamus, mis kritiseerib ettepanekut, mida ma pole teinud. Iseenesest on üsna paradoksaalne olukord, kus püüad vastata kriitikale mõtete suhtes, mida pole mõelnud ega öelnud.
Eile avaldas Postimees intervjuu, kus mõni aeg tagasi vastasin erinevatele küsimustele koalitsiooni moodustamisest kuni töö- ja tervisepoliitikani. Intervjuule antud pealkirja järgi tahtvat ma, et tööandjad panustaksid töötajate hammaste parandamisse. Intervjuust endast sellist mõtet ei leia, küll aga arutelu, kas hambaravi hüvitamine võiks olla tööandjale nn erisoodustusmaksust vaba. Minu vastus esitatud küsimusele kõlas järgnevalt: „On arutatud ka tööandja panust hambaravisse, kuidas see oleks maksustatud. See läheb kokku ka terviseedenduse, haiguste vältimisega, mida koalitsioonilepingus erisoodustuseks ei loeta. Kindlasti tasub arutada, kuidas saaks tööandja töötajat hammaste ravimisel toetada. Tõenäoliselt on mõistlik teha ka teatud piirangud, kui tegu on maksusoodustusega“.
Tööandja panus töötaja terviseedendamisse ja haiguspäevade vältimisse on praegu maksustatud kui palgalisa, mistõttu lisandub sellele nii tulu- kui ka sotsiaalmaks, mida rahvakeeli kutsutakse ka erisoodustusmaksuks. Praegune koalitsioon on ühiselt kokku leppinud, et edaspidi seda enam nii ei käsitleta. Loomulikult eeldab see põhjalikku analüüsi, mida täpselt haiguspäevade vältimiseks ning terviseedendamiseks lugeda. Sellest on inspireeritud ka minu väljendatud mõte, et võiks kaaluda maksusoodustuse andmist tööandjatele juhul, kui viimane hüvitab töötaja hambaravi.
Praegu kaetakse tervisekindlustuse arvelt hambaravi alla 19aastastele, hüvitatakse pensioniealistele proteesid ning toetatakse rasedate ja alla aastase lapsega emade ravi. Samuti osutatakse vältimatut abi. Enamus 23st miljonist eurost, mis haigekassast hambaravile läheb, katab noortega seotud kulud. Lähitulevikus laieneb toetus ka pensionäride ravile ning lisaks oleme arvestanud täiendava 12 miljoni euroga, millega toetada täisealiste regulaarset hammaste kontrolli ja hooldust. See ei võimalda küll lahendada kogu probleemi, kuid teeb suure sammu edasi võimaldamaks paremat tervist. Selle kõrval tasubki arutleda, kas töötaja panus tööandja hammaste tervisesse tuleks täiendavalt maksustada või ei. Kellegi sundimine selleks ei ole plaanis.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.