• OMX Baltic−0,13%271,57
  • OMX Riga0,75%869,03
  • OMX Tallinn−0,05%1 731,76
  • OMX Vilnius0,01%1 064,49
  • S&P 5000,00%6 037,59
  • DOW 300,00%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 100−0,13%8 126,27
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,54
  • OMX Baltic−0,13%271,57
  • OMX Riga0,75%869,03
  • OMX Tallinn−0,05%1 731,76
  • OMX Vilnius0,01%1 064,49
  • S&P 5000,00%6 037,59
  • DOW 300,00%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 100−0,13%8 126,27
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,54
  • 27.05.15, 17:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Luksusrongid käivad maksumaksjale üle jõu

Riigiettevõtte ambitsioon pakkuda maksumaksja raha eest kallist ja ebaefektiivset luksusrongi teenust ei ole majanduslikult jätkusuutlik ja kahjustab kogu ühistranspordisektori tasakaalu, leiab Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi.
Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi.
  • Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi. Foto: Andres Haabu
Vaatamata Elroni püüdlustele veenda Äripäeva lugejaid, et uute rongide puhul ei oleks tegemist luksusrongidega, tuleb siiski teha selgeks, et vaid 1. klassi standardile vastavatest vagunitest koosnev rong on kahtlemata luksusrong ja selle pakutav teenus on luksusteenus.
Jah, ühistranspordi turul on nõudlust luksusliku reisiteenuse vastu, sest reisija hindab kvaliteeti ja on nõus selle eest ka maksma. Küsimus on aga selles, kas kallist luksusteenust peab doteerima riigi ja maksumaksja rahast ning kust jookseb mõistlikkuse piir. Seda tuleb ka avalikkusele selgitada, sest riigiettevõtte plaani taga ei ole majanduslik analüüs ega äriline mõistlikkus, vaid lootus riiklikule dotatsioonile ja maksumaksja rahale.
Erakapital on ühistranspordi kvaliteedi tõstmisesse viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid riigilt eurotki saamata. Kommertsalustel töötavad bussifirmad pakuvad näiteks Tallinna-Tartu liinil Elroniga sama hinnaga kvaliteetset reisiteenust, kuid teevad seda majanduslikult efektiivselt, riigieelarvest raha saamata ning tootes seejuures riigile märkimisväärset tulu aktsiiside, tööjõumaksude ja käibemaksuga. Teisel pool on aga maksumaksja rahaga doteeritud rongiliiklus, kus reisija katab vaid ligi 25% pileti maksumusest.
Siin tekibki küsimus, kas Elroni kavandatav üle 30 miljoni eurone suurinvesteering luksusrongidesse on mõistlik. Minu hinnangul ei saa Eesti maksumaksja seda endale lubada. See ei ole mõistlik, majanduslikult põhjendatud ega ka äriliselt jätkusuutlik ning on Eesti maksumaksjale selgelt liiga kallis. Kui vaadata riigiettevõtte plaani majandusliku ratsionaalsusega, saab selgeks, et kui tegemist oleks konkurentsitingimustes tegutseva ettevõttega, ei oleks selline investeering isegi arutluse all. Miks aga peaksime maksumaksja rahaga tegema niivõrd ebamõistlikke otsuseid?
Elroni juhtkond põhjendab jätkuvate investeeringute vajadust suure nõudlusega. Linnadevaheliste rongide ja busside täituvus on suur vaid kahel tippkoormusega päeval nädalas: reede ja pühapäeva õhtuti. Muul ajal sõidavad Tallinna-Tartu rongid pooltühjalt. Soetatavad luksusrongid aitaksid küll lahendada tipptundide probleemi, kuid muul ajal sõidaks praegusest suuremad, kulukamad ning veelgi tühjemad rongid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele