Eesti võidab ränderalli

Inimeste ja ettevõtete migratsioon on eripära, mis käib kaasas majandusliku konkurentsi ja nelja põhivabadusega, mille on meile andnud Euroopa Liit (kaupade, kapitali, teenuste ja tööjõu vaba liikumine). Praktikas võib tihti näha, et ELi liikmesriigid piiravad neid vabadusi. Paraku võivad naabermaad kasutada iga piirangut ära kui oma seaduste eelist.

ELi riikide parlamendid jätkavad mitmete ettevõtluse piirangute või seadusepraagi n-ö tootmist, mis (et mitte minna vastuollu ELi vabadustega) piiravad sageli üksnes kohaliku – selle konkreetse riigi turuosalejaid. Meie, Baltimaade elanikud, lepiksime niisuguste lokaalsete piirangutega, nõudes oma parlamentidelt samal ajal olemasoleva praagi parandamist, kui ei oleks ELi oma nelja vabadusega, mida naudivad ka ettevõtjad. Balti riikides väljenduvad ettevõtlustegevuse piirangud sagedamini ebaõiglaste või n-ö omasid diskrimineerivate maksude sisseviimises.

Tihti ei ole maksud diskrimineerivad, vaid nende rakendamine ja mõju ettevõtte konkurentsivõimele. Peale nende eksisteerivad ELi riikides veel mitmesugused litsentsid, load ja importimisele järgnevate toimingute erisused, mis võivad viia ettevõtte hingusele – ajada pankrotti. Enne pankrotti üritavad ettevõtjad siiski piiluda naabrite poole, et leida mingitki ellujäämisvõimalust. Sellisel juhul avanevad Eesti potentsiaalsed võimalused ja ühes nendega töökohad ja kapital, mis on valmis Eestisse ümber kolima.

Selle poolt on esiteks asjaolu, et Eesti OÜd on odavam üleval pidada kui näiteks Ltd.-d Küprosel, Maltal, Lätis või Leedus, rääkimata Ltd. kulukusest Iirimaal, Saksamaal ja Suurbritannias. Hiljem, kui ettevõte on end Eestis sisse seadnud, selgub, et võrreldes teiste maadega on siin ka muljetavaldavad raamatupidamislikud nõuded ja maksubaas. Kasumi reinvesteerimise puhul võib ELi uut impordi- või ekspordikoridori luues Eesti osutuda liikmesriigiks, kus võib soovitada n-ö kasumit näidata, rikkumata seejuures lugematut hulka eeskirju, mis siirdehindu (transfer pricing) reguleerivad.

Näide Läti ehitusturult

Varimajandusega võideldes hakkasid Läti ettevõtjad kaks aastat tagasi avaldama valitsusele survet, et lõpuks löödaks pöördmaksustamisega kord majja ehituses, kus mäng mustade skeemidega oli kõige levinum. Juhtus aga nii, et paljud lobistid petsid saadikuid, mille tulemusena viidi pöördkäibemaks ehituses sisse vaid osaliselt: see puudutab nüüd ehitusteenuseid (ja mitte kõiki), kuid mitte ehitusmaterjale. See tähendab, et Lätis saab ehitusmaterjalide käibemaks endiselt n-ö haihtuda, teenuste oma mitte.

Praktikas tekkis pöördkäibemaksu rakendanud ehitusettevõtetel ostetud materjalide tõttu käibemaksu enammakse. Käibemaksu enammaksed võivad Lätis anda põhjust ettevõtte auditeerimiseks või enammakstud käibemaksu tagastamisega viivitamiseks. Seetõttu Lätis mõtlevad kõik ehitajad, kuidas mitte sattuda riigitulude ameti luubi alla. Praktikas osutus kõik lihtsamaks, sest selgus, et Euroopa Liit on lahenduse juba ammu välja pakkunud: ehitusmaterjale tuleb lihtsalt tarnida lähimatest naaberriikidest ning käibemaksu enammaksmist ei teki. Läti ehitajad aga peavad oma laod kasvõi osaliselt viima üle naabermaadesse (vähemalt seniks, kuni seadust muudetakse), sest siis langeb järsult nõudlus kohaliku toodangu järele.

Pilk välisriiki

Tihti arvatakse, et naaberriigis uut ettevõtet avades oleks selle omanikul kõige mõistlikum rääkida kohalike pankade filiaalidega ja alustada äri seal riigis n-ö otse. Mina nii ei arva. Kui me juba elame Ida-Euroopas kõigi siinsete riskidega, miks mitte kasutada välisinvesteeringute kaitset. Asutades valdusühingu (emafirmast ja tütarfirmast koosneva struktuuri, mille emafirma asub teises riigis), on kaitstus parem, sest investeeringud tulevad teisest riigist. Kui tekib probleeme juhatuse, direktori, reiderite või kohaliku omavalitsusega (kes ei anna vajalikku luba), on investeeringud rahvusvahelisel tasandil kaitstud. Reiderlus ei ole Baltimaades praegu haruldane, seetõttu säilib välismaisele struktuurile alati ka teise riigi investeeringute kaitse – välisinvesteeringute konventsiooni raamides –, ja see annab kindlasti täiendava garantii.

Eestit võib juba praegu kiita saavutuste eest ettevõtluskeskkonnas, sest Eesti head eeskuju analüüsitakse pidevalt positiivses võtmes kogu Baltimaade ärikeskkonnas. Lõppkokkuvõttes toob see Eestisse nii töökohti kui ka naabrite kapitali. Kuid loomulikult on veel palju kasvuruumi.

Autor: Kalvis Vitolins