Kreeka riigivõlg puhtalt lehelt

Analüüsi horisont on seejuures pikem kui 5 aastat. Lahenduseks võivad olla põhiosamaksete sidumine majanduskasvuga või teised variandid, aga selge on see, et tavapärased laenude teenindamise põhimõtted täna ei kehti.

Toetan Kreeka jäämist eurotsooni ja Euroopa Liidu liikmeks. Võimalik euro rahaliidust lahkumine ei ole ühekordse mõjuga sündmus. Sellel on oluliselt suurem mõju ka näiteks Suurbritannia kodanikule, kes lähitulevikus võib seista veel konkreetsema jah/ei otsuse ees. Antud riigi otsuse mõju on kordades olulisem kui Kreeka praegused valikud.

Nädalavahetuse referendumi otsus ei ava Kreeka pankade uksi klientidele kohe. Jah või ei otsused mõjutavad Kreeka Keskpanga likviidsuse juhtimise nõudeid ning piirangute ulatust ja karmust. Kreeka ühiskonnal ei ole hinnanguliselt võimet üle ühe kuu oma rahavarudest elada. Raha vereringe peab mingil tasemel taastuma.

Kreeka riik ja võlausaldajad peavad uuel katsel lähenema pragmaatiliselt riigivõla teenindamise võimekusele. Tuleb kasutusele võtta võlgade restruktureerimise põhimõtteid, mida pangad rakendavad, kui usuvad kliendi, antud juhul riigi, saneerimise võimekusse. On lubatud ka mõelda, et eesmärgiga säilitada 2/3 kohustustest, tuleb vajadusel 1/3 osas järele anda ehk panga mõistes maha kirjutada. Laenud tuleb vabastada vähemasti 2–3 aastaks põhiosa maksetest, et anda aega taastuda ja kohaneda. Erakordset seisu ei saa finantsraamatu traditsiooniliste põhitõdede järgi lahendada.

Lähiminevikust on julgustav Kreeka naabri Küprose pangasüsteemi restruktureerimine aastal 2012. Loomulikult on eri riikide finantsseisund ja juurpõhjused erinevad. Küprosel restruktureeriti erakordselt ja kiiresti pangandussüsteem ning riigi majandus taastus 3 aastaga. Majanduse taastumise võime on omane igale riigile, sealhulgas Kreekale.