Erinevalt Berliinist ei vaja Eesti taas üüri piirmäära kehtestamist, leiab LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
- LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Foto: Eiko Kink
Eestis pikalt kehtinud üüri piirmäärade raamistik kaotati ligi kümme aastat tagasi, misjärel kõrvaldati kehtivas õiguses kitsendused omandile, mis seadsid eluruumide omanikud ebavõrdsesse olukorda. Tõsi, elamuseadus säilitas kohaliku omavalitsuse volikogul õiguse kehtestada oma haldusterritooriumil munitsipaalomandis eluruumidele üüri piirmäär. Seda õigust kasutavad paljud omavalitsused siiani.
Kui kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud üüri piirmäär munitsipaalomandis eluruumidele täidab sotsiaalset rolli ja on teatud ulatuses mõistetav, siis mis tahes piirmäära kehtestamine kõigi sama haldusterritooriumi eluruumide puhul tooks niigi tundlikule üüriturule kaose.
Hinnapiir Berliinis
Alates 1. juunist ei tohi üürileandjad
Berliinis küsida üle kümne protsendi kõrgemat üüri kui kohalike üürihindade keskmine. Üürikorteri leidmine
Saksamaa pealinnas on juba praegu kõhnema rahakotiga otsijaile, nagu tudeng või ajutise töö tegija, paras peavalu, tunnistavad kohalikud ning loodavad, et piirmäära kehtestamine toob probleemile leevendust. Seejuures ei ole Saksamaa üüri piirmäärade ja üürituru reguleerimises erand. Teema on aktuaalne ka
Rootsis ning arutusel
Suurbritannias ja
Prantsusmaal.
Ligi kümne aasta tagune üüriturg on tänaseks Eestis kardinaalselt muutunud nii nõudluse kui ka pakkumisega ja lahenduse on saanud omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnike küsimused. Tekkinud on üüriturg, mis on leidmas tasakaalu. Pärast planeeritavaid maksuküsimuste seadusemuudatusi ning üürileandjate ja üürnike õiguste tasakaalustamist võib kehtivate raamidega igati rahul olla.
Oht tasakaalule
Üüri piirmäära taaskehtestamine lõhuks üüripindadesse tehtavate investeeringute just kujunema hakkava tasakaalu kui seaks piirangud inimeste vabale liikumisele. Lisaks suurendaks hüppeliselt halduskoormust.
Keskpikas perspektiivis vähendaks otsus ka välisinvesteeringute mahtu, kuivõrd tänane üürituru tootlus on just välisinvestorite pilgud pööranud elukondliku kinnisvara üürituru suunas.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.