Euroopa Keskpank Kreeka draamas

Euroala keskpankadel on Kreeka majanduskriisis neli rolli, mille täitmisega nad toetavad Kreeka majandust. Kirjeldan allpool lühidalt neid rolle koos selgitusega, kuidas Kreekas viimasel perioodil langetatud otsused on mõjutanud Euroopa Keskpanga nõukogu võimalusi toetada Kreeka majandust.

Euroala keskpankade neli rolli Kreekas:

pankadele likviidsuse pakkuja;

Kreeka valitsuse võlakirjade omanik;

suuremate pankade otsene järelevalvaja;

võlausaldajate esindajate (enne nn troika, nüüd nn institutsioonide) liige.

Viimasest rollist on kõige vähem põhjust rääkida, sest nn troikas või institutsioonides on Euroopa Keskpanga roll eelkõige tehniline, pakkudes ekspertteadmisi Kreeka panganduse vajaduste ja murede vallas. Poliitilise iseloomuga läbirääkimiste osa on Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi õlul. Muide, kolmanda abiprogrammi läbirääkimistesse kaasati ka Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), kelle kaudu raha laenatakse.

Kreeka valitsuse võlakirjade omaniku roll on euroala keskpankade varasemate, euroala rahapoliitiliste ostuprogrammide tulemus. Eesti Pangal ei ole Kreeka võlakirju, aga ühise rahapoliitika elluviimiseks tehtud otsustega kaasnevaid tulusid ja riske jagatakse kõikide euroala keskpankade vahel. Eesti Panga osa tulude ja riskide jagamisel on Euroopa Keskpangas seotud meie kapitalivõtmega, mis on praegu 0,274%. Pärast kahte suuremat võlakirjade lunastamist 20. juulil ja 20. augustil vähenes Eesti Panga avatus Kreeka võlakirjade riskile umbes 40 miljoni euroni.

Tähtsaim roll laenu pakkuda

Senini on euroala keskpankade kõige olulisem roll Kreeka majanduskriisis olnud seotud tavapärase likviidsuse pakkumisega Kreeka pankadele. Likviidsuse pakkumine tähendab lihtsamalt öeldes, et kommertspangad saavad tagatise vastu keskpankadelt lühiajaliselt laenu võtta. See on osa iga riigi tavapärasest rahapoliitikast ja aitab keskpankadel rahapoliitikat ellu viia. Kuna euroala rahapoliitilised otsused langetatakse Euroopa Keskpanga nõukogus ühiselt, siis euroala keskpangad jagavad ka laenude andmisega seotud tulusid ja riske vastavalt kapitalivõtmele.

Taustaks on hea teda, et euroala kõik kommertspangad saavad riikide keskpankadelt likviidsuslaenu juhul, kui on täidetud kõik kolm tingimust: pangad on maksejõulised, pankadel on vastu pakkuda piisavas mahus ja kvaliteetseid tagatisi ning likviidsuslaen pole seotud valitsuse rahastamisega, kuna selline tegevus on Euroopa Liidu aluslepingutega keelatud. Likviidsuslaenu võtmise võimalus on olemas ka Eestis tegutsevatel pankadel, kuid praegu pole neil huvi seda võimalust kasutada.

Lisaks ühiselt antavatele tavapärastele likviidsuslaenudele võib iga keskpank anda oma riigi hätta sattunud pankadele erakorralist likviidsusabi ehk ELA (emergency liquidity assistance). ELA annab iga keskpank omal vastutusel ehk siis riske teiste euroala keskpankadega ei jagata. Euroopa Keskpanga nõukogul on õigus ELA andmist piirata või keelata, kui vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest leiab, et selline tegevus häirib euroala keskpankade kui ühtse terviku eesmärkide saavutamist.

Kuidas jõudis Kreeka ELA andmise vajaduseni? 2014. aasta teisel poolel hakkasid asjad Kreekas lõpuks positiivses suunas liikuma. Majandus hakkas kasvama ja nii Kreeka pangad kui ka valitsus said iseseisvalt finantsturgudelt raha laenata. Kreeka valitsuse väide, et abiprogrammi peatselt enam ei vajata, kõlas üha usutavamalt.

Erakorraliste valimiste mõju

Olukord muutus jaanuaris toimunud erakorraliste valimistega, mis tõid kaasa senise kursi järsu muutumise. Kreeka pankadest algas hoiuste väljavool samal ajal, kui Kreeka parlamendivalimiste eelsed arvamusküsitlused hakkasid peegeldama võimalust, et õhus on kursimuutus. Kuna pangad olid just rekapitaliseeritud ja neil oli piisavalt sobivaid tagatisi, siis said nad likviidsuslaene euroala keskpankade kaudu.

Kui pärast valimisi ei olnud enam võimalik eeldada teise abiprogrammi edukat lõpuleviimist, otsustasime veebruari alguses Euroopa Keskpanga nõukogus, et Kreeka valitsuse võlakirjad ei sobi enam tagatiseks tavalistele likviidsuslaenudele. Kreeka kommertspangad said laenu võtta, aga ainult lisatagatiste vastu. Sisuliselt olid Kreeka kommertspankade tagatised piisavad vaid mõnevõrra kallimaks erakorraliseks likviidsuslaenuks (ELA) Kreeka keskpangalt.

Aja möödudes kapitali väljavool Kreeka pankadest üha jätkus, mistõttu ka ELA vajadus suurenes ja vabade ELA-kõlblike tagatiste maht üha vähenes. Olukord halvenes järsult, kui Kreeka valitsus katkestas teise programmi lõpetamise läbirääkimised ja kuulutas välja rahvahääletuse. Selle mõjul kiirenes hoiuste väljavool ja halvenes tagatiste kvaliteet. Juuni lõpus otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus, et sellises olukorras pole enam võimalik ELA lubatud ülempiiri suurendada. Kreeka pankade jätkuvalt halveneva likviidsuse tingimustes otsustas Kreeka valitsus pangad sulgeda ja kehtestas kapitalikontrollid.

Habras, aga positiivne edasiminek

Kapitalikontrolli tingimustes hoiuste väljavool Kreeka pankadest peaaegu peatus. Juuli keskel euroala tippkohtumisel saavutatud kokkulepe ja taaskäivitunud läbirääkimised ning kapitalikontrollide mõõdukas leevendamine aitasid hoiustajate kindlustunnet sedavõrd suurendada, et hoiuste väljavool on nüüdseksasendunud väikese sissevooluga ning ELA maht on veidi vähenenud. Tegemist on hapra, kuid siiski positiivse arenguga. Ettevaates võiks eeldada ELA mahu edasist vähenemist, kui Kreekast tuleb jätkuvalt häid uudiseid.

Tulevikus muutub senisest olulisemaks Euroopa Keskpanga kui Euroopa Liidu ühtse pangajärelevalve asutuse roll Kreeka nelja suurpanga otsese järelevalvajana. Seni on tagasivaatavad regulatiivsed kapitali- ja maksejõulisuse näitajad olnud üsna head. Aga viimase poole aasta arengud on mõjunud pankadele halvasti. Viivislaenud olid juba varem suured (2014. aasta lõpus mittetoimivate varade osakaal üle 40%), aga majanduse väljavaate halvenedes on veelgi kasvanud halbade laenude osa pankade laenuportfellides. See on tekitanud küsimärke pankade maksejõulisuse kohta.

Seetõttu on käivitunud kolmandas Kreeka abiprogrammis ette nähtud 10–25 miljardit eurot Kreeka pankade võimalikuks rekapitaliseerimiseks. Seda ei hakata kohe kasutama, vaid tegemist on varuga. Rekapitaliseerimise vajaduse hindamiseks toimub järgmistel kuudel Kreeka pankade varade põhjalik hindamine ja tugevustestide korraldamine. Euroopa Keskpank juhib nelja suurema Kreeka panga hindamist ning väiksemate pankade hindamist korraldab Kreeka keskpank. Euroala rahandusministrite otsusel võivad rekapitaliseerimise käigus oma raha kaotada Kreeka pankade aktsionärid ja võlakirjainvestorid, kuid hoiustajad on kaitstud. Kui rekapitaliseeritud Kreeka pangad lõpuks erastatakse, siis saab müügist laekunud tulusid kasutada Kreeka valitsuse võlakoorma vähendamiseks.

Allikas: Eesti Panga blogi