Lennuäris unusta emotsioon

Õigustus, et rahvuslik lennuettevõte peab olema, sest annab majandusele otsest mõju 100–600 miljoni euro kaudu aastas, on küsitav. Esiteks pole teada, kuidas on jõutud selliste suurte käärideni, ja teiseks pole teada, kui suur osa sellest väidetavast summast oleks Eesti oma lennuettevõtte osa. Teised lendavad samuti. Tähtsad on ühendused, mitte see, kes veab.

Konkurentsivolinik Margarethe Vestager on selgelt öelnud, et maksumaksja raha ei peaks panema lennuettevõttesse selleks, et see saaks kesta, kui ettevõte ei suuda ise toimida pikaajaliselt. Kuigi Estonian Air ei olnud voliniku sõnutsi elujõuline, tuleb tunnistada, et Estonian Air oli paremas positsioonis kui on praegu uus lennuettevõte.

Kasva, et ellu jääda

Selgelt on välja öeldud, et ainult Euroopa-sisesed lühilennud toovad kahjumit, mistõttu on vaja kauglende, mis siselende toetaksid. Kauglende ei saa väikesed lennuettevõtjad endale lubada, mistõttu on nende äriideesse üldjuhul sisse kirjutatud pankrot. Iga lennuettevõte peab kasvama, et ellu jääda. Samas ei saa kasv tulla Eestist – seda ka väga hea juhtimise korral. Miks sellises olukorras oli või on vaja ajada oma jonni ja vastu tuult lennata, on selgusetu.

Üldise ülesandena peame hoolitsema selle eest, et Tallinn oleks võimalikult heade ühendustega – kuidas ja kellega koos seda saavutada, on juba rakenduslik küsimus. Igasugune koostöö lätlaste või ka soomlastega on senise kogemuse põhjal kahjuks olnudvälistatud, vaatamata sellele, et need, kes oskavad arvutada, on pidanud näiteks Eesti-Läti-Leedu ühist lennuettevõtet (majanduslikult) mõistlikuks lahenduseks.

Ignorantne Juhan Parts

Kas Igor Rõtovi ettepanek panustada otselendude asemel tihedamasse lennugraafikusse Tallinnast Helsingisse on lahendus, vajab uurimist, arvutamist jms – äris ei ole emotsioonidele kohta. Küll aga peaks äris olema kohta seaduskuulekusele. Kahjuks on tollane majandusminister Juhan Parts seaduslikkuse osas üles näidanud ignorantsust. Praeguseks on avalikustatud riigikontrolli kiri 2013. aasta veebruarist riigisekretär Heiki Loodile Estonian Airi riigiabi küsimuses, kus öeldakse otse, et  “riik on juba korduvalt rikkunud riigiabi andmise reegleid”. Reegleid rikkus Parts teadlikult ka 2010.-2011. aastal seoses Alstomi kaasusega, teades, et tegemist on nii riigihankeseaduse kui karistusseadustiku rikkumisega.

Eesti integreerumist Põhjamaadega on peetud meie suureks sihiks ja paleuseks. Aga pole ette näidata reaalseid tegusid, mis seda eesmärki lähemale tooks.