Eeldus, et krediidiandjatele kohalduvad krediidiasutustega sarnased usaldatavusnõuded, on väär, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm vastuseks Sten Tiku arvamusloole.
- Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. Foto: Livia Vosman
On õige, et krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) peamine eesmärk on reguleerida eelkõige vastutustundliku laenamisega seonduvat, kus kandvaks kohustuseks on laenuandja poolt tarbija maksevõime hindamine. Selgitame, et KAVS selles osas ei too kehtivasse õigusesse põhimõttelist muudatust. Ka enne KAVSi kehtinud õiguse alusel (võlaõigusseadus), mis omakorda põhineb EL tarbijakrediidi direktiivil, on tarbijale krediiti väljastav ettevõtja kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Võlaõigusseaduse alusel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja näitama üles selleks kohast hoolsust, mh tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused jmt. Nii KAVS kui ka võlaõigusseadus on suunatud tarbijate huvide kaitsmisele.
Eeldus, et krediidiandjatele kohalduvad krediidiasutustega (pankadega) sarnased usaldatavusnõuded, on väär ning sellest tulenevalt on ka Sten Tiku edasised järeldused raskesti jälgitavad. Krediidiasutusele kohaldatavaid usaldatavusnõudeid, nt krediidiasutuste seaduse 7. peatükk, ELi otsekohalduvad määrused ja selle peegelduvaid organisatsiooninõudeid krediidiandjatele ei kohaldata. Tegemist on mahuka ja kompleksse regulatsiooniga, mille peamiseks eesmärgiks on tagada pankade riskide juhtimine ja kapitaliseeritus, et seeläbi kaitsta pangas raha hoiustavat klienti. Krediidiandjate suhtes sellist eesmärki kandvad nõuded täielikult puuduvad; KAVSi nõuded on suunatud üksnes krediidiandmise teenuse osutamisele. Seega ei ole KAVS ega ka ELi pangandusregulatsioonide nõuete pinnalt perspektiivikas arutelu, kas KAVSi alusel tegevusluba omav krediidiandja, kelle suhtes ei kohaldata usaldatavusnõudeid, võiks avalikkuselt hoiuseid kaasata või mitte. Avalikkuselt hoiuste kaasamine vajab krediidiasutuse tegevusluba, mis eeldab asjakohastele tingimustele vastamist.
Andre Nõmme kommentaar ilmub vastusena Sten Tiku arvamusloole "Laenuturg muutub jäigemaks".
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.