Meie reliikvia on nutikus

Iga kodanik tahab elada paremini, kiiremini ja huvitavamalt, kui ta seni on teinud. Laiskuse edasiviivat jõudu oleme märganud kõik – nutitelefoni mugavus on sedavõrd erakordne, et me mitte ainult ei tee asju kiiremini, vaid teeme ka palju rohkem, ja teeme kogu aeg. Oleme uppumas nutimaailma, sest see on nii haarav ja innustav. 

Meile tundub, et just nende trendide pärast on Eesti tõeliselt nooruslik neti- ja nutiriik. Kuid kas ikka on? Tarbija küll, kes viib raha riigist välja, kuid kas Eesti on ka neti- ja nutiväärtuste looja, kes toob riiki raha sisse?

Meil on just seda vaja. Mida me selleks teha saame? Loomulikult on inimeste koondumine kuhugi ja keskendumine millelegi rahalõhnaline asi. Koht, kus on turg. Olgu nutitelefonidesse või metropolidesse. Linnades on just seepärast võimalik rohkem teenida kui maal, sest seal on rohkem potentsiaalseid kliente. Meie peame kolima virtuaalmaailma metropolidesse. Oleme tegijad tuiksoonel, mitte pärapõrgus.

Internetis on võimalik rohkem teenida kui füüsilises ruumis, sest seal on rohkem inimesi ning nad on teenusepakkujale palju kättesaadavamad kui füüsilises maailmas. Suured jaeketid on sunnitud otsima parimaid asukohti, samuti kohvikuketid, näiteks Starbucks. Ja maksma asukoha eest väga palju raha. Turule sisenemise barjäär on meeletu. Netis ja nutimaailmas seda niisugusel kujul ei ole.

Füüsilise ja virtuaalse maailma kokkupõrge

Siin tulevadki mängu Eesti eelised ja võimalused. Nutikas ärimaailmas on meil võimalik tavapärastest barjääridest kiiresti üle hüpata. Igaüks saab uksest sisse astuda ja kui ta on tegija, saadab teda edu. Minna sinna, kuhu talle on kõige kasulikum. Olla seal, kus on rahvas. Oma tunnete ja soovidega. Kuigi füüsiline asukoht on samuti tähtis, miks muidu on TransferWise Londonis. Siiski on meil võimalik luua lahendusi, millel on maailmas arvestatav tulevik, just siin, kodus.

Füüsiline ja virtuaalne maailm on mitme tahu pealt omavahel konfliktis. Riigid ei võitle mitte ainult parimate inimeste pärast (nagu firmad võitlevad parimate töötajate eest, tehes regulaarselt paremaid pakkumisi kõige nutikamatele), vaid ka parima kultuurilise, emotsionaalse ja seadusandliku keskkonna nimel.

Endine Suurbritannia rahandusminister George Osborne ütles Financial Timesile, et Briti referendumi järel investorite usalduse taastamiseks tuleb parandada riigi konkurentsivõimet. Ta plaanis muu hulgas langetada praegust 20% ettevõtete tulumaksumäära 15%-le.

Financial Times märkis, et avaldus ei meeldi ilmselt Briti valijatele ja Euroopa rahandusministritele. Majanduskoostöö organisatsioon OECD leidis hiljutises sisearuandes, et maksuseaduste lõdvendamine teeks Ühendkuningriigist „tõelise maksuparadiisi“. Nutimaailm on aga tõeline äriparadiis just sellepärast, et see loob eeliseid neile, kes ei ole näiteks Suurbritannias sündinud ja ei oma seetõttu juba sünni hetkest kodukohaeelist.

PKC Eesti Keila tehase sulgemise teatega aasta algul sai Eesti kui edukas allhankemaa tõsise hoobi. Meil ei ole allhanke pakkujana enam olulisi eeliseid. Kuid kas meil on eeliseid olla tõeline virtuaalmaa? Oleme siin justkui edu saavutanud. Asjad ei pruugi olla nii, nagu need paistavad, ja kui ka on, saame reaalsust või virtuaalsust ise soovi korral muuta. Nutikas inimene mitte ei kohane olukorraga, vaid muudab olukordi.

Sihime kõrgemat kohta virtuaalses väärtusahelas

Valitsusjuhid on korduvalt kutsunud ettevõtjaid üles keskenduma suuremat lisandväärtust tootvatele tegevustele. President Toomas Hendrik Ilves on olnud nii siin- kui sealpool piiri tehnoloogia võimaluste eestkõneleja ja noorte eestlaste innustaja-tunnustaja. Kuid kas me seame ka endale piisavalt suuri sihte? Kas idufirma tegemine ja piisavalt edukaks osutumise korral kohe Eestist minema rändamine on see, mida tahame? Kas varajases arengufaasis start-up’i mahamüümine suurtele väliskorporatsioonidele on see, mida tahame?

Me ei taha olla enam odav allhankemaa. Aga kas selle asendamine virtuaalmaailma allhankemaaga on see, mida tahame? Peaks sihtima ka seal kõrgema väärtuse tootmist.

Inimeste käitumise suunamine on turunduse fundamentaalseim ülesanne. Kuid seda teevad ka riigid oma seadustega. Suurbritannia uus võimalik turundusnipp paneb kukalt kratsima Euroopa Liidu endised vennasriigid, kuid käsi plaksutama Euroopat vallutada soovivad Aasia riigid. Konkurentsisituatsioonis ei ole kunagi midagi stabiilset, kuid alaliselt nutikad jäävad ellu ja saavutavad edu. Pidevalt nutikamaks muutudes.

Pangandusmaailmas ilma tegevad ettevõtted kolivad otsejoones Londonisse, IT-firmad Silicon Valleysse, sest seal on äri- ja tegutsemiskeskkond parem. Kui nad on sinna jõudnud ja väärtust kasvatanud, müükase nad ruttu maha. Seda me tegelikult ei vaja.

Legendaarse Spotify nimes on AB, mis viitab Rootsile. Peakontor asub Stockholmis siiani, ei ole ära kolinud. Sama lugu on Klarna ABga. Äri juhitakse Rootsist, kuigi harud on üle maailma laiali. Me ei vaja mitte seda, et teeme Uberile maksude kogumise lahenduse ja siis müüme selle neile maha, vaid seda, et järgmine Uber sünniks siin ja jääks siia ka elama. Oleks resident ja e-resident. Meil on vaja tänasele olukorrale täpselt vastupidist trendi, mida tuleb seadustega soodustada. Nutika Eesti nutikate seadustega. Selleks, et lahendused mitte ainult ei tekiks siin, vaid ka jääksid siia.