Eestil on aeg luua oma liivakast, et katsetada uuenduslikke lahendusi, kirjutavad advokaadibüroo Njord advokaat ja Tartu Ülikooli IT-õiguse doktorant Anne Veerpalu ning Njordi jurist Nikolay Demchuk.
- Liivakast Foto: Arno Mikkor
Liivakastiks nimetatakse testimiskeskkonda, mis aitab ettevõtjatel innovaatilisi lahendusi katsetada. See toimib samamoodi nagu laboratoorium keemiliste katsete tegemisel. Liivakasti eelis on, et toodet saab testida n-ö regulatsiooniväliselt – õiguslikus vaakumis, kus ei ole vaja rohkearvulisi tegevuslubasid, registreeringuid ega litsentse. Seega on liivakast nagu eriline sissepääs turule ja võimalus testida ideid „reaalses keskkonnas“, ilma et sellega kaasneksid rohked seadustest tulenevad nõuded.
Seadused takistavad
Õiguslikust raamistikust – seadustest, Euroopa Liidu regulatsioonidest, kohtupraktikast ja mittesiduvatest aktidest – läbi närida on fintech-idufirmadele koormav väljakutse. Võtab palju aega ja raha, et välja uurida, milliste regulatsioonide järgimist uuenduslikud lahendused enda loojalt nõuavad. Tavaliselt pole idufirmade asutajatel juriidilist tausta, samuti napib vahendeid asjatundjatelt abi otsimiseks. Paradoksaalsel kombel soovivad aga investorid ülevaadet toote või teenuse funktsionaalsusest ja seaduslikest nõuetest enne investeerimisotsuse tegemist.
Loomulikult eeldab ka liivakastis toimetamine teatud nõuete järgimist, kuid need on võrdluses tegelikkuses kehtivate reeglitega siiski minimaalsed. Liivakasti teenustest võidab alati ka riik, kuna nn katsed toimuvad kontrollitud keskkonnas, need ei tekita tormi veeklaasis ega avalda negatiivset mõju (kogu) ökosüsteemile.
Liivakasti ideega seonduv olulisim aspekt on kliendikaitse. Kuna kogemusi napib, ei ole üheski riigis protseduurid ja reeglid veel paigas. Et toote või teenuse mõju kliendile enne testperioodi ei teata, on kliendi kaitsmine keerukas.
Eeltöö tehtud
Liivakasti loomine Eestis on tegelikult vaid mõne sammu kaugusel. Eesti Finantsinspektsioon (FI) on initsiatiivikalt loonud fintech-töögrupi finantssektori uuenduslike lahenduste analüüsiks ja nende loojatega dialoogiks. FI juht Kilvar Kessler ütles hiljutistel õigusteadlaste päevadel Tartus jagamismajanduse paneelis, et me juba elame seal liivakastis. FI arutab alustavate Eesti ettevõtetega igapäevaselt, kuidas saaks asju paremini teha. Selle aasta veebruarist on loodud töörühm, kus juristid ja IT-inimesed, raamatupidajad ja majandusinimesed arutavad, kuidas tööd paremini korraldada, et alustavad ettevõtted oleksid huvitatud sisenema Eesti kaudu ELi finantsturule.
N-ö päris liivakasti loomiseks tuleks veel idufirmadele ametlikult avada võimalus testida uuenduslikke tooteid või teenuseid ka tarbijate ja muude kasutajate sihtgruppide peal. Arvestades Brexitist avanevaid võimalusi ELi liikmesriikidele, tuleks see ELi finantsturu värav kindlasti Eesti kaudu avada. Selleks oleks ametlik liivakastirežiim väike samm hea konkurentsieelise suunas.
Autor: Anne Veerpalu ja Nikolay Demchuk
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.