Lahutused tuleb keelata

Oletame, et sa oled mees, sul on oma naisega kolm last ja sul on jumalast hea meel, et riik on otsustanud sinu pere rahakotti täita lausa 500 euro võrra. Juba 300 tundus vahva, aga 500 on ikka väga palju parem, eriti arvestades, et kahe esimese lapse pealt laekuv summa on marginaalne – kuigi muidugi parem ikka kui mitte midagi.

Noh, aga siis teeb elu omad korrektiivid ja sa lähed lahku. Kui lapsed jäävad naise juurde, siis jääb naise käsutusse ka lapsetoetus, ja kui sa oled normaalne mees, siis maksad sa oma laste kasvatamise toetuseks elatist, seda lausa ilma kohtus käimata. Kuidas teise naisega läheb, see oleneb sellest, kas naisel enne lapsi on või ole. Kui pole, hakkate n-ö nullist pihta. Kui on, siis teete olenevalt algseisust üks või kaks juurde ja olete jälle 500 lisaeurot vääriv seltskond.

Ent kui mõni laps peaks vahepeal 18 täis saama, siis kaob see 500 eurot ära. Niisiis on igati kasulikum lapsed ilmale kanda võimalikult väikese vahega – nii on kolmanda lapse toetuse saamise aeg pikem. Lapse ülikooliaastaid te riigi abiga muidugi ei toeta: selleks ajaks olgu hoopis laenud makstud ja palk tõusnud, kui tahate, et teist lapse õpingute tuge on.

Nii või teisiti: kui need, kes kord aastate pärast kolmanda lapse toetuse suurendamise mõju uurima hakkavad, peaksid märkama, et eesti pered on ühtlasi paremini koos püsima hakanud, siis oleks ju tore?