Aitab kutseõppeärist

Riik räägib palju tasuta kutseharidusest, kuid tegelikult on see fassaad, mille sisu võib eduka idufirma ärimudeliga võrrelda, kus põhiteenust pakutakse tasuta, suured summad kasseeritakse sisse lisateenuste näol.

Ainuüksi ühiselamu üüriga teenib riik igal õppeaastal õpilaste pealt ligikaudu 30 miljonit eurot, kallite elamistingimuste tõttu aga katkestab õpingud iga viies õpilane. Ametiõppe katkestavate noorte arvu silmas pidades oleks targem, kui riik ka päriselt tasuta kutseharidust pakuks.

(Haridusministeerium teatas, et autori nimetatud arvud ei ole õiged. Loe siit - toim). 

Läbiviidud kutseharidusreform seadis eesmärgiks, et vaeste perekondade lapsed saaksid koolis ameti ja hakkaksid tööle. Missioon ja eesmärk said ilusad, kuid kutsehariduse sisusse süüvides selgub, et ametiõpe on rikaste privileeg.

Kui 2000. aastal maksis kutseõppur ühiselamu koha eest sümboolsed 50 krooni (3,2 eurot), siis praegu tuleb 5 ruutmeetrise elamise eest välja käia Tartus 70 eurot ja Tallinnas umbes 100 eurot. See teeb kuni 20 eurot ruutmeeter. Sellisel juhul peab 60 ruutmeetrise korteri eest tasuma kuus 1200 eurot. Kas teie oleksite nõus elama nii kallis korteris? Ja mida teie loodaksite sellises hinnaklassis üürielamiselt saada? Ikka luksust. Oletan.

Kui see pole äri, siis mis asi see on?

Seda, et kutseharidust saavad endale rikkad lubada, näitab ka statistika. Kui 2008/09 õppeaastal moodustasid kutsekoolide õpilastest alla 20 aastased 66%, siis 2012/13 oli neid kõigest 52%. Numbrid kirjeldavad trendi, et kutseõpe on, kas rikaste perede lastele või inimestele vanusegrupis 20+, kes on juba majanduslikult kindlustatud.

Kutsehariduse sõltuvust rahast kirjeldab ka see, et 2008/09 õ/a katkestas õpingud 17,9% õpilastest, kuid 2011/12 juba 19,8%. Haridusministeeriumi analüüsidest ilmneb, et õpingute lõpetamise kolm peamist põhjust on majanduslikud raskused, vale erialavalik ja nõuetele mittevastavad võimed. Statistikast ei saa teada, kui suur on konkreetse põhjuse protsentuaalne osakaal. Ainult 2007/08 õppeaasta kohta eksisteerivad andmed, millest selgub, et 33-el protsendil juhtudest katkestati õpingud õppevõlgade pärast ja 12% õpilastest läksid tööle.

Erialati katkestati 2007/08 õ/a õpingud kõige rohkem arvutiteadustes (28,3%). Vähem katkestasid õpingud turvamise erialal õppijad (14,4%), ehitajad (15,4%) ja sotsiaalteenistujad (15,7%). Kurvastab fakt, et just arvutiteadustes, millelt loodetakse Eesti majanduskasvu mootorit, on kõige rohkem õpingute katkestajaid. See annab mõista, et kutsehariduses on midagi valesti.

Õppetoetuste süsteemi on aja jooksul muudetud ja ressursse on kavandatud nii, et vaesematel õppijatel oleks võimalik haridus saada ja nad ei peaks õpinguid majanduslikel põhjustel katkestama.

Toetused pole aga vilja kandnud, sest kui õppuril teenib üks vanematest vähemalt miinimumpalka, siis pole tal õigust toetusi saada ei koolist ega ka omavalitsusest. Samas on selge, et kutsekoolis õppimine nõuab lapsevanemalt iga kuu vähemalt 200 euro välja käimist. Kui lapsevanem teenib kuni 500 eurot kuus (umbes 45% tööl käivatest inimestest teenib nii palju – see on umbes 290 000 inimest), siis on raske sellist summat pere eelarve kõrvalt leida.

Olgu päriselt tasuta

Eesti vajab kutsehariduse saanud noori inimesi. Seda kinnitavad nii tööandjad kui ka riik. Selge on see, et kui kutseharidussüsteem jätkab samas vaimus õpilaste pealt raha teenimist, siis ei muutu ka ametiõppe seis ja kvaliteet paremaks.

Ühiselamu võiks olla põhikooli baasil õppija jaoks tasuta. Ja kui lisaks sellele pakub riik kutseõppuritele kooli sööklas kolm tasuta söögikorda, siis tekitab kutsehariduse omandamine ka helgemates peades huvi. Samas ei katkestksa õpilased majanduslikel põhjustel õpinguid. Pärast nende kahe lihtsa lahenduse rakendamist poleks kellelgi põhjust kurta, et Eesti riigis valitseb tööjõupuudus.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.