• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,34%5 969,17
  • DOW 300,8%44 221,41
  • Nasdaq 0,17%19 005,47
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,69
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,34%5 969,17
  • DOW 300,8%44 221,41
  • Nasdaq 0,17%19 005,47
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,69
  • 14.03.17, 05:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

100 miljonit ootab teenimist

Soome ja Eesti ühises majandusruumis koos mõistlikult tegutsedes võime Eesti ettevõtete ja organisatsioonide käivet tõsta juba lähiaastatel vähemalt 100 miljonit eurot aastas, kirjutab Eesti-Soome koostöö edendaja Valdar Liive.
Valdar Liive
  • Valdar Liive Foto: Andras Kralla
Soomes on ülikoolidel alates 2017. aasta sügisest õigus pakkuda Euroopa Liidust väljastpoolt tulevatele tudengitele tasulist haridust. Käivitamisel on teenus Study Advisory, mille eesmärk on meelitada Soome õppima 100 000 üliõpilast ja võtta oma osa 6,3 triljoni suurusest globaalsest koolitusturust.
Eesti ülikoolidegi ees seisab väljakutse, kuna tudengite arv väheneb. Kui meie ülikoolid seaksid eesmärgi värvata välismaalt kokku kas või 10 000 tudengit, siis õppemaksu ja minimaalsete elamiskuludega lisanduks Eesti majandusse aastas üle 100 miljoni euro. Raha, mis lisandub Soome-Eesti senisele kaubavahetusele ja teenuste ekspordile.
Protsess ei ole lihtne ja nõuaks süvendatud koostööd, uute võrgustike teket ja ehk ka reeglite täiendamist. Õnnestumise korral suureneks Eesti tuntus sihtriikides, matkaselle jätkuks tulevikus nii laevadele, lennukitele kui ka maa alla ning kindlasti oleks Helsingi Vantaa lennujaamas uhke Lõunaterminal, kust oleks viisakas Eestisse lennata.
Promome Helsingit ja Tallinna koos
Kui vaadata Eesti ja Soome vaheliste projektide virvarri, siis liiga tihti tegutseb igaüks omas nurgas, suurt sünergiat on raske märgata. Eestil ja Soomel ei ole ühist tööstusstrateegiat, Aasia turistide meelitamisel tehtav koostöö on pigem juhuslik, piiriülesed teenused (näiteks ühine ühistranspordi pilet) reisijatele samahästi puuduvad. Muidugi on kohe käivutumas koos soomlastega arendatud X-tee uus versioon, soomlased on kadedad Eesti riigi innovatiivsete lahenduste ja start-up-viisa pärast.
Arvan, et piirkonna kasvul ei ole piire, peame leidma suuremad väljakutsed. Peame analüüsima ja promoma pigem piirkonna tugevusi kui Tallinna või Helsingi omasid eraldi.
Idee võiks olla ka FinEst Bay Area mõttekoja loomine, mis ühendaks ärimaailmas tegutsejad, noored, kultuuritegelased, kodanikuühiskonna esindajad ja avaliku sektori. Avatud platvorm, kus parimad saaksid omavahel kohtuda, kogemusi jagada. Luua uutmoodi Soome silda, mis lisaks hõimurahvastele on köitev ka kaugemalt tulijatele. See on meie ainulaadsus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.11.24, 16:24
Lindström: müügiinimeste tugevuste arendamine hoiab tiimi motiveeritu ja tulemuslikuna
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele