Ideaalses Eestis on igaühel aktsiaportfell, pakub välja börsitoimetaja Liina Laks.
- Liina Laks Foto: Andras Kralla
Investorid kurdavad, et raha on nii palju, et teda pole lihtsalt kuhugi panna. Kui mõni suurem ettevõte tuleb aktsiatega börsile, siis joostakse neile tormi. Hiljuti teatas valitsus, et tema nüüd julgeb – ja plaanib järgmisel aastal börsile tuua Tallinna Sadama. Kuid on ka teisi tegijaid – nagu näiteks Reet Roosi riskifond, mis meelitab ulmelisena näivate tootlusnumbritega. Tegevuse edukust näitavad järgnevad aastad.
Probleem on selles, et head ajad on börsil kestnud niivõrd kaua aega, et tavapäraste vahenditega – ostad aktsia ja ootad tõusu – enam kiiret rikastumist loota ei ole. Seetõttu on investorid nõus kõrgemaid riske võtma. Loogika on järgmine: mida kõrgem risk, seda kõrgem tootlus.
See on tõenäoliselt ka üks põhjus, miks investeerimine on n-ö massidesse läinud– tavaline palgatöö ei suuda inimestele enam sageli eluks vajalikku pakkuda. Kuskilt on kõrva jäänud ütlus, et krahhi liginemist börsil ennustab see, kui ka taksojuhid investeerima hakkavad. Tegelikult on see tervitatav, kui finantskirjaoskus – ja mitte selle nime all pakutav surrogaat, mis seisneb „10 võimalust, kuidas rikkaks saada“-artiklite lugemises – massidesse läheb – see annab vähemalt teoreetilise võimaluse palgavaesusest välja murda.
Ideaalis võikski Eestis töötajate tulevik kujuneda selliseks, et lisaks tööandjalt saadavale palgale oleks igaühel ka väike aktsiaportfell või tegeleks ta väikest viisi kauplemisega. Ikka selleks, et ta kogu oma saatust ühele kaardile panema ei peaks. Säästab närve ning turgutab majandust.
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?