Aivar Pohlak – nagu diktaator omas riigis

Mina pean seda kokkulepet ohtlikuks ja kümme aastat jalgpalli liitu juhtinud Pohlaku diktaatorlikku stiili kindlustavaks. Miks nii? Sest Pohlak ei ole minu silmis usaldusväärne. Ta suhtleb ainult nende väljaannete ja ajakirjanikega, kes ei esita tülikaid küsimusi tema läbipõimunud huvide kohta ega kritiseeri tema juhtimistiili ja otsuseid. Ta on monopoliseerinud info, mis puudutab jalgpalli liidu rahaasju ja tema võimalikke huvide konflikte.

Nüüd, kus ERR saab tänu Pohlakule sadu tuhandeid toetust, tunneb Pohlak end veelgi kindlamalt, sest tagab jalgpallile tema eelistatud kanalis väljundi, samas kui ERRis tekib enesetsensuuri oht. Oleksin väga üllatunud, kui "AK" spordireporter teeks Pohlakuga sama terava intervjuu, nagu tegi Priit Kuusk aprillis Jüri Ratasega. Aga mulle meeldiks üllatuda.

Äripäevaga Pohlak ei suhtle. Ja kui Pohlak ei suhtle, ei suhtle ka liit. Liidu pressiesindaja ignoreerib Äripäeva küsimusi, nagu ühte Eesti neljast päevalehest ei eksisteerikski. Minu hinnangul ei tohiks osaliselt riiklikku toetust saav ja selgelt avalikke huve esindav jalgpalli liit ja selle juht lubada endale positsiooni, et nemad suhtlevad avalikkusega valikuliselt. Aga ometi on nad seda teinud.

Võimatu missioon

Jalgpalli liidu rahaasjade avamine on võimatu missioon, sest Pohlak avaldab täpselt nii palju, kui soovib. Sellise järelduseni jõudsin möödunud aastal, kui hakkasin kontrollima vihjeid, mis Pohlaku tegevuse kohta ringlevad. Neid pole vähe ja osa neist on päris tõsised kahtlused. Vihjeid kontrollides põrkasin kohe vastu ringkaitset. Minu huvist Pohlaku ja liiduga seotud vihjeid arutada ja harutada kandis Pohlakule ette juba teine inimene, kellega juttu teha püüdsin. Seejärel teatas liidu avalike suhete juht, et kolm inimest on liidule rääkinud minu kõnedest „sooviga saada negatiivset kommentaari“.

Ma ei ütleks ajakirjanikuna kunagi, et soovin saada negatiivset kommentaari. Samuti polnud ma kolme inimesega veel suhelda jõudnudki. Igatahes, pärast seda teadet liidu pressiesindajalt ei saanud ma liidult ega Pohlakult enam ainsatki vastust oma pöördumistele ja viimati ei reageerinud liit ka kolleegi küsimustele liidu ja ERRi värske koostöö teemal.

Istub mitmel toolil

Pohlaku istumine korraga mitmel toolil ei ole valdkonna tundjatele üllatus. FC Flora, jalgpalli liit ja nende kahe tehingud seoses minevikus Florale, ent nüüd liidule kuuluva A. Le Coq Arenaga on siiani paras müsteerium. Aga kas tahaksite teada, mis tingimustel kasutab praegu Pohlaku poja juhtida olev Flora liidule kuuluvat staadioni ja selle rajatisi? Mina tahan, aga mulle ei vastata. Kas teadsite, et kogu Saaremaa jalgpall on seal elava Pohlaku kontrolli all? Siit edasi võiks ehk huvitada jalgpalli liidu otsused, mis puudutavad Saaremaa jalgpallitaristut.

Või kas teadsite, et jalgpalli liidu omanduses on aastaid tegutsenud näiteks OÜ EJL Ehitusbüroo, mis on justkui peatöövõtja liidu ehitusprojektide juures. Miks sellist osaühingut vaja on? Osaühing kuulub liidu investeeringuid haldavale EJL Investeeringute OÜle, mis aga ei kuulu juba 2013. aastast enam liidu omandusse, nii nagu see oli olnud alates 1998. aastast, vaid kuulub Pohlakule lojaalsele Teet Ilvesele, kes on liidu palgal projekteerija ja projektijuhina.

Kas olete mõelnud, et FC Flora tegeleb mängijaõiguste äriga, samas kui Pohlakul on Eesti mõjukaima jalgpallitegelasena vähemalt teatav mõju mängijate karjäärile? Eesti U21 koondise 24 mängijast 10 on FC Flora noormehed. Ma ei tea, kas sellel on pistmist Pohlakuga, kuid tema põimunud rollid tekitavad paratamatult küsimusi. 

11 vastamata küsimust

Lõpetuseks 11 küsimust, mille esitasin aasta aega tagasi korduvalt Pohlakule ja mille vastuseid jäingi ootama.

1. Teid nimetatakse vastuoluliseks juhiks, kes on andnud Eesti jalgpallile hindamatult palju, kuid kes soovib seejuures ainuisikuliselt kõike liidus kontrollida, ka pisiasju. Kuidas te ise kommenteerite sellist lühikirjeldust enda kohta?

2. Kuivõrd näete huvide konflikti enda rollides FC Flora (nüüdseks ametlikult endise) juhi, veel mitmete klubide juhtfiguuri, mängijate vahendusega tegeleva ettevõtja ja jalgpalli liidu juhina? Need rollid näivad sisaldavat vähemasti huvide konflikti ohtu.

3. Millistel tingimustel saab FC Flora kasutada jalgpalli liidule kuuluvat A. Le Coq Arenat ja selle rajatisi võrreldes kõigi teiste klubidega? St kas ja mil määral on Flora eelisseisus nende rajatiste kasutamisel (nii rahaliselt kui ka muul moel, nt ajaliselt)?

4. Teie kontrolli all on hinnanguliselt vähemalt u neljandik jalgpalli liidu liikmeid (teie, teie pereliikmete jt seotud isikute juhitavad klubid). Kuivõrd on selles oht objektiivsusele liidu juhtimisel? Kuidas väldite võimalikke huvide konflikti olukordi?

5. Miks kuulub EJL Investeeringute OÜ alates 2013. aasta veebruarist Teet Ilvesele, mitte enam jalgpalli liidule? Mida see liidu jaoks muudab?

6. Milleks on liidu juures tarvis olnud eraldi ehitusvaldkonna ettevõtet OÜ EJL Ehitusbüroo OÜ?

7. Milline ehitusfirma ehitas A. Le Coq Arena sisehalli?

8. Te ei saa jalgpalli liidult palka, kuid kas liit tasub mingisuguseid teie kulusid, nt telefoni- või kütusearveid?

9. Inimestega suheldes on mulle muu hulgas väidetud, et osa uuemaid meistriliiga reegleid soosib FC Florat (välismängijate arvu piirang ning oma kasvandiku platsioleku nõue), aga samas on ka neid, kes ei näe siin enamat soovist kohalike mängijate treening- ja mänguvõimaluste eest seista. Kuidas te ise selgitate?

10. Taas inimestega rääkides on läbi käinud, et te välistate liidu ladvikus isikud, kes võiks teie positsiooni ohustada (viidatud on FC Flora taustaga peasekretärile, juhatuse liikmete valikule, mis on teie teha jmt). Mida sellise arvamuse peale ütlete?

11. Ühe pisema detailina küsin veel, et miks just Tomi Rahula kui Teie perekonna liige sai ülesandeks luua jalgpalli liidu hümni muusika? Kas toimus ka mingi konkurss? Kuna muusikale kehtivad autoriõigused ja sellest tulenevad tasud, siis sellest ka küsimus.