Ajakirjandus trumpas Trumpi üle

USA president Donald Trump teab väga hästi, kui suur võim on ajakirjandusel. Talle meeldib ennast pidada meedia superstaariks ja seda ta kahtlemata ka on. Tema pealt teenitakse miljoneid, nagu näiteks skandaalse raamatu autor Michael Wolff seda vaevalt nädalaga juba jõudnud on. Iseasi, mida see meediakära peegeldab ja millist mõju avaldab Valge Maja renomeele eriti rahvusvahelisel tasandil.

Veel enne, kui Trump valimised võitis, hakkasid liikuma jutud tema kampaaniameeskonna liikmete kahtlastest sidemetest Moskvaga. 2016. aasta novembrist pole möödunud ühtegi nädalat või isegi päeva, kui Ühendriikide meedia poleks avalikustanud mõnda uut detaili kas Venemaa sekkumisest valimistesse või Trumpi lähikonna uitmõtetest sellest, kuidas Moskvale meeldida. USA suurtel meediaväljaannetel on loodud terved meeskonnad selle kaevetöö tegemiseks.

Üks Venemaaga seotud infokildudest jõudis veebiväljaande The Daily Beast kaudu sellel nädalal ka meie meediasse. Põhjusega, sest meid ei tohi jätta ükskõikseks miski, kui jutt käib Eesti julgeolekust või seda mõjutavatest otsustest. Ajakirjanike tubli töö tulemusel selgub, et USA presidendi lähikonnas ringles aasta tagasi mõttekild, mille kohaselt Venemaaga suhete soojendamiseks võiksid Ühendriigid oma väed Baltikumist välja tõmmata.

Tuleb silmas pidada, et julgeolekunõukogu vanemametniku Kevin Harringtoni väidetav ettepanek langes perioodi, kui president Trumpi lähikonnas tõepoolest mängiti mõttega lõpetada sanktsioonid Venemaa vastu. See oli vahetult pärast 2016. aasta presidendivalimisi ning uue administratsiooni esimestel päevadel 2017. aasta jaanuaris-veebruaris.

Idee suhteid Venemaaga parandada ei tekkinud tühjalt kohalt. Oma osa mängis siin ilmselt ka Venemaa enda sekkumine, sest pole mingi saladus, et Moskva tegutseb aktiivselt lääneliitlaste pealinnades sanktsioonide lõpetamise nimel. Trumpi näol loodeti Moskvas ilmselt suurele läbimurdele. Vihje sellele võis anda Trump ise, kui ta näiteks kampaania käigus NATO aegunuks kuulutas. Rääkimata siis nendest seostest, mida on tänaseks USA meedia juba avalikustanud.

 

Tõsiasi on see, et ükski toonane uitmõte pole mitte üksnes realiseerunud, vaid pole isegi jõudnud presidendi lauale otsustamiseks. Hoopis vastupidi, USA on suurendanud oma kohalolekut Euroopas ning tuge Balti regiooni julgeolekule.

Ma väidan, et siin on suurt rolli mänginud muu hulgas ka vaba ajakirjandus, mis on Trumpi korralikult üle trumbanud. USA ajakirjanduse professionaalne tegevus on paljastanud Venemaa mõjutustegevuse ning katse muuta USA pikaajalist poliitikat liitlaste suunal. 

Mida enam me teame Venemaa mõjutustegevusest meie liitlaste juures, seda kindlam on, et ükski Harringtoni ettepanekuga sarnane mõte ei leia kunagi vähimatki toetust. See on tagatis, et ka president Trump ei kõhkleks hetkegi, kui on vaja otsustada USA viivitamatu toetuse üle oma liitlaste julgeoleku tagamiseks.