Tööturg ja selle efektiivne toimimine on Eesti järgmise arenguetapi võtmeks ning see nõuab uut lähenemist näiteks Rahvusliku Ettevõtlus- ja Töökarjäärikeskuse (RETK) loomise näol, kirjutab MTÜ Kuldliiga algatus juhatuse liige Aimar Altosaar (Eesti Vabaerakond).
- Aimar Altosaar Foto: Erik Prozes
Praegune olukord, kus paljud ettevõtjad on krooniliselt mures tööjõu puudumise pärast, samas kui kümned tuhanded ei saa endale võimetekohast tööd või leia seda üldse, näitab kriisi. Ettevõtjad ja juhid peavad muutma hoiakuid oma töötajate suhtes ning õppima neis nägema oma kõige kallimat ressurssi. Tuleb ületada eelarvamusi, muuta oma harjumusi ja vaadata üle väärtussüsteem, mis alaväärtustab vanemate inimeste töö, õppimise- ja muutustega kaasaminemise võimet.
Oma ettevõtlusega alustamine ja kaugtöö peaks saama iga inimese loomulikuks ja austusväärseks valikuks, mitte hädalahenduseks, nagu see on sageli praegu. Eesti tehnoloogiliste lahenduste edulood vajavad ka juhtimisoskuste ja tööjõuturu järgitõmbamist, sest uued ärimudelid, võrgustuv ja paindlik majandamine esitavad uusi nõudeid ka personali juhtimisele, koostöövõimekusele ja motivatsioonile.
Tänased süsteemid ei toimi
Neid vajalikke muutusi peavad toetama seadusandlus ja riiklikud ettevõtlust ja tööturgu mõjustavad institutsioonid. Kasvab rahulolematus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja töötukassa teenustega. Mõlemad on heldelt rahastatud Euroopa Liidu fondide ja kohaliku maksumaksja poolt, kuid me näeme, kuidas rahakasutuse efektiivsus langeb. Kui tahame tõsta tootlikkust meie majandussektorites, siis peavad ka neid sektoreid toetavad asutused olema orienteeritud kõrgemale lisandväärtusele.
Lahendus oleks praeguse töötukassa ja EASi põhjal uut tüüpi asutuse – Rahvusliku Ettevõtlus- ja Töökarjäärikeskuse (RETK) loomine. Likvideeritavate asutuste töötajatel on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mida saab uutes tingimustes efektiivsemalt rakendada.
RETK peaks tegutsema avalik-õiguslike põhimõtete alusel, kus oleksid kindlasti kaasatud ka sotsiaalpartnerid – tööandjate ja töövõtjate organisatsioonid. Sellest saab keskkond, kus saavad kokku tööhuvilised, ettevõtjad, koolitajad ja riigi toetusfondid. Põhimõtteliselt peaks olema kõigil inimestel ja ettevõtetel huvitav ja kasulik osaleda RETKes. Sest siit võib leida endale huvitava töö, kui olemasolev ei paku enam rahuldust või ka leida endale amet peale õpinguid või tööpuhkust. RETK peaks olema hea koht oma äriideede testimiseks ja arendamiseks, sest siit leiab nii konsultante, partnereid kui rahastajaid. Kui ettevõte kasvab, siis leiab siit ka endale tööjõu, koolitused ja nende eest tasumise võimalused.
RETK aitab kaasa, et majandus areneks stabiilselt, võimalikult väheste võngetega, sest siit keskkonnast saavad kõik tööturul osalejad varakult kätte muutustesignaalid - kuhu investeerida, milliseid oskuseid õppida, kuhu ja kuidas turundada.
RETK kui võrgustik
Loomulikult ei pea see keskus tänapäeva kommunikatsioonivõimaluste tingimustes asuma ühes suures hoones vaid toimima paljude piirkondlike RETK-terminalide võrguna. Oluline on ühtne infosüsteem ja toimimiplatvorm, kuid kindlasti peavad olema ka kohad, kus töö- ettevõtlusturu osapooled saaksid füüsiliselt kokku. RETKE-terminale võiks avada ka riikides, kus elab ja töötab rohkem eestlasi. Terminalide kaudu on võimalus olla kursis kodumaise majanduskeskkonnaga ning valmistada endale ette töökohad, kui tekib huvi naasta Eestisse.
RETK tähendab igale inimesele, olgu ta siis töö otsija, palgatööline või ettevõtja, mõttetubades, seminaridel, häkatonides osalemist – kaasa löömist messidel, infopäevadel, esitlustel ja konverentsidel jms. RETKe tegevuses osalemine võiks kujuneda igale aktiivsele inimesele harjumuspäraseks elulaadi osaks. Kogu seda liikumist, kontakte ja uute ettevõtete eneseleidmist aitavad koordineerida RETKe tööhaldurid ja siin registreeritud äri- ja töökonsultandid.
Pädevate ekspertidena ei tohiks praegustel EASi ja töötukassa ametnikel olla raskusi ettevõtlusse ja tööturule sisenemisega, ühtlasi ise uut süsteemi testides.
RETK oleks ka institutsioon, mis teeks võimalikult madalaks avaliku-, äri- ja vabasektorite vahelised seinad. Avaliku sektori institutsioonid saaksid endale värskete ideedega inimesi ning samal ajal aitaks RETK avalikkuse teenimisest väsinud ja rutiinist vabaneda püüdvatel amenikel leida kiiresti endale sobiv töö mõnes teises sektoris.
Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”