Hiina mõju maailma majanduses on viimastel kümnenditel vaikselt ja märkamatult kasvanud ning nüüdseks on see kauge Aasia riik oluliselt mõjutamas ka Eesti eluolu, kirjutab ajakirjanik Erki Varma.
Napoleon Bonaparte nimetas Hiinat omal ajal magavaks hiiglaseks ning ennustas, et kui hiiglane ärkab, siis raputab ta maailma. Vaadates, kui tihti on isegi kodumaisel meedial viimasel ajal põhjust Hiinast rääkida ja kirjutada, võib küll öelda – nüüd on see aeg käes, hiiglane on ärganud. Äripäevgi on tänavu kirjutanud Hiinat puudutavatel teemadel rohkem kui Euroopa majandusvedurist Saksamaast ja pea samapalju kui meie põhjanaabrist Soomest.
Kirjutatud artiklite arv ei näita muidugi ühe või teise riigi tegelikku majandusmõju, kuid see näitab siiski, et Hiina on meie teabeväljas jõuliselt esindatud. Paljudele eestimaalastele seostub Hiina ilmselt endiselt veebikaubamajast tellitud odava kaubaga, kuid üha enam räägitakse ka Hiina kapitalist ja investeeringutest. Kelle rahastuse toel Vesterbacka seda Tallinna-Helsingi tunnelit rajada soovibki?
Tunneliga seonduvalt on Eesti välispoliitikaeksperdid Urmas Paet ja Marko Mihkelson viimasel ajal hakanud rääkima Arktika jääkilbi taandumisega võimalikuks muutuvast Aasiat ja Euroopat ühendavast Põhja mereteest. Kliima soojenemine võib Eesti mõne kümnendiga muuta oluliseks vahepeatuseks uuel globaalsel Siiditeel.
Eesti on valikute ees
Tallinn on Pekingile lähim Euroopa Liidu pealinn, vähemalt geograafiliselt. Kas me soovime seda strateegilist eelist enda jaoks ära kasutada, sõltub juba meist. Mihkelson soovitab võtta suhted Hiinaga fookusesse ning president Kersti Kaljulaidil hakata kavandama Hiina-visiiti. Viimati käis seal riigipeadest visiidil Arnold Rüütel 13 aastat tagasi. Eestil ei ole ette näidata ka liiga palju edukaid ühisprojekte hiinlastega. Lähiminevikust meenub vaid riikliku postifirma Omniva ja hiinlaste kullerfirma SF Express ühisettevõte Post11, mis lennukitega Hiina veebikaubamajadest saabuvat kaupa Euroopasse ja Venemaale vahendab.
Loomulikult on sellel oma põhjused. Euroopaliku demokraatiaideaali jaoks on Hiina keeruline partner ning alles suhteliselt hiljuti suure naabri kanna alt vabanenud väikerahvana on eestlastele eriti hingelähedane tiibetlaste saatus. Rahvusvahelise haardega ettevõtjatel tasub aga ilmselt vaatamata kõigele hakata võtma hiina keele tunde ning puhuda tolm Sun Zi „Sõja seadustelt“, mis ka eesti keeles Märt Läänemetsa suurepärases tõlkes ilmunud.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.