Eesti ettevõtjate vallutusretked välisturul rõõmustavad mind alati, kuid nüüd on võtnud asi ohtliku pöörde. Viimastel nädalatel on mitu silmapaistvat ettevõtet väljendanud, et siin Eestis suurt äri teha ei saa ja tuleb päriseks välismaale kolida, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Viivika Rõuk.
- Kuressaare lossi raudväravad. Foto: Shutterstock
Kõigepealt ütles mullu aasta ettevõtteks kuulutatud lennukite hooldusteenuse pakkuja Magnetic MRO juht Risto Mäeots Eesti Ekspressis, et mõtleb ettevõtte peakontori Eestist ära viia, sest riik nöögib tema kliente ega lase palgata väliseksperte.
Siis ütles tunamulluse aasta ettevõtte Hekoteki juht Heiki Einpaul Äripäevas, et kui neil peaks tekkima vajadus tootmist laiendada, siis tuleb seda tööjõu puuduse pärast teha kuskil mujal. Sadadele eestlastele tööd andva ABB Balti juht Jukka Patrikainen ütles samuti, et tööjõumaksud on Eestis kõrged ja seda oleks mõistlik muuta.
Paljulubava idufirma Veriff asutaja Kaarel Kotkas rääkis, kui raske on palgata häid (välis)töötajaid, ning lisas natuke teisest vallast, et väga paljudel idudel ei ole mõistlik hoida oma emafirma juriidilist keha Eestis, sest see võib tekitada raskusi investeeringute kaasamisel.
Lisaks tõdes Einpaul, et tootmist ei saaks nagunii Eestis suureks ajada, sest siin levib arvamus, et „Eestimaa on valmis saanud ja mingeid tehaseid, mis kodumaist loodusressurssi vajavad, meile siia enam vaja pole.“ Tõesti, isegi kanalat ei lase rahvas enam ehitada.
Kole kahju on, kui Eestis kõrgelt hinnatud ettevõtted ja tulevikutähed näevad kodukandil nii suuri miinused. Aga teame ju kõik, et need miinused on päriselt olemas.
Kaua sa konnatiigis krooksud?
Praeguseni kõlanud valmislubadused ülal kirjeldatud probleemidega ei tegele, aga äkki võiks. Võib-olla peaksime taas rääkima sotsiaalmaksu lae kehtestamisest näiteks kolmekordse keskmise palga tasemel. Äripäev arvutas kaks aastat tagasi välja, et sellest võidaks kõige rohkem töötlev tööstus (Hekotek, ABB jt) ja järgmisena IT-sektor (Veriff jt). Veel peame otsustavalt tõstma sisserände kvooti, et tööandja, kes läheb aasta kolmandal kuul politsei- ja piirivalveametisse oma vaevaga leitud töötajat registreerima, ei peaks kuulma: kvoot on selleks aastaks täis.
Kahjuks teatas näiteks erakond Isamaa eile, et välistööjõud peab olema absoluutselt viimane abinõu tööjõupuuduse lahendamisel, samuti peab hõlmama üksnes kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Kui nii, siis tõesti, kaua sa ikka siin konnatiigis oma lehekese peal krooksud. Ongi targem ära minna.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.