Vene mõju elektrisüsteemile on viimane suur süsteemne risk

Olukord, kus Venemaa tegevusel on suur mõju meie elektrisüsteemi toimimisele, on meie energia varustuskindluse vaates viimane suur süsteemne risk. Ja mitte ainult elektrivarustuse risk, vaid ühiskonna kui terviku toimimise risk laiemalt. Elektri puudumine halvab meie harjumuspärase elukorralduse loetud tundidega.

Elering kavatseb kirjeldatud riski koos Balti ja Euroopa Liidu kolleegidega 2025. aasta lõpuks maandada. Kümme aastat on sellel teel käidud, kuus aastat on veel minna.

Septembris esitas Elering koos Läti ja Leedu süsteemihalduritega taotluse kolme Balti riigi elektrisüsteemide ühendamiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga. Oktoobri alguses võttis Euroopa elektrisüsteemihaldurite võrgustiku ENTSO-E töögrupp Balti riikide süsteemihaldurite taotluse menetlusse. Järgmise aasta kevadeks sünnib kava järgi detailideni täpne ühinemisleping, mille täitmine viib meid eesmärgini aastal 2025 – kolme Balti riigi elektrisüsteemid talitlevad ühises süsteemis Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Samuti esitas Elering oktoobris koos Läti ja Leedu põhivõrguettevõtetega Euroopa Komisjonile taotluse sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute esimese etapi kaasrahastuse saamiseks Euroopa Liidult. Investeeringute esimene etapp hõlmab Eesti puhul kolme Narva piirkonnast algavat ja Valga kaudu Lätti suunduvat 330kilovoldist elektriliini. Oma eluea lõpule lähenevate liinide uuendamine suurendab Eesti-Läti ühenduse läbilaskevõimsust 700 megavati võrra.

Tänase teadmise kohaselt lähevad kõnealused investeeringud meie elektritarbijale vähem maksma, võrreldes olukorraga, kus jääksime Venemaa elektrisüsteemi külge ja peaksime samad ühendused uuendama täies ulatuses tarbijatelt kogutava tariifi arvel.

Lisaks algas mõne nädala eest ehitustegevus ka kolmanda ehk täiesti uue elektriühenduse rajamiseks Eesti ja Läti vahele, mis lisab sama palju ülekandevõimsust riikide vahele. Uue ühenduse rajamisel tugevneb ühtlasi Lääne-Eesti elektrivõrk, mis loob muu hulgas senisest paremad võimalused taastuvenergia tootmisvõimsuste ühendamiseks Eestis lääneosas.

Sünkroniseerimine on olnud teemana laual viimased kümmekond aastat. Nii tehnilisel kui poliitilisel tasemel on kaalutud, kas see on vajalik ja võimalik, kas Balti riigid peaksid pigem liituma Põhjamaade või Mandri-Euroopaga. Sellel aastal ja eriti viimastel kuudel tehtud otsused ja astutud sammud on käima lükanud protsessi, mille konkreetne tulem on elektrisüsteemide tegelik ümberlülitamine Euroopa sagedusalale.

Loomulikult korraldame sünkroonala vahetuse selliselt, et uus süsteem oleks töökindel, kodud soojad ja tuled põleksid. Katsetame oma suutlikkust iseseisvalt hakkama saada järgmise aasta juunis, mil Balti riikide elektrisüsteemihaldurite Elering, AST ja Litgrid kokkuleppel toimub riikide elektrisüsteemi eraldamine Venemaa elektrisüsteemist ja saartalituse katse. Selle testiga selgitame Baltimaade elektrisüsteemide võimekuse toimida eraldiseisvana Venemaast ning täiendavaid arenguvajadusi selle võimekuse kindlustamisel. Kindlasti ei jää see katse viimaseks.

Venemaa energiasüsteemist Mandri-Euroopa sagedusalasse liikumine on viimane suur struktuurne muudatus ümberorienteerumisel Läände. Euroopa Liidu ja NATOga liitusime eelmise kümnendi alguses.

Allikas: Tööstusuudised.ee