Sotsiaalmaksu lagi ja ajutised ettevõtjad

Eelarve on valitsuse peamine tööriist riigi juhtimiseks ning maksupoliitika on selle tööriista luisk. Maksudel on kaks peamist eesmärki: tagada võimalused riigi toimimiseks ning kujundada poliitikat mõnes konkreetses probleemiga valdkonnas. Olgu see alkohol, ravimid, kütus, hasartmängud või muu. Riik tahab oma kodanike käitumist maksupoliitikaga suunata, et riik oleks tervem, puhtam ja elujõulisem.

Sotsiaalmaksu lael on oluline mõte just seetõttu, et meil on palju tippspetsialiste ja -juhte, kes ei kuulu ettevõtete omanikeringi, kuid kelle positsioon ja töö iseloom seda pigem eeldavad. Reeglina on nad inimesed, kes võiksid olla omanikud ajutiselt ajal, mil nad ettevõttes töötavad. Nad võtavad ka riske koos omanikega. Eelkõige sõltub nende boonus ettevõtte tulemusest.

Sotsiaalmaksu lagi lahendab väga hästi ära just selliste inimeste tasustamise probleemi. Pole mõtet maksta tõsiseid boonuseid, kui liiga suur osa boonusest läheb sotsiaalmaksuks. Tasu makstakse ikka, kuid reeglina leitakse selleks lihtsalt teine tee.

Boonuse iseloom ei ole palk, vaid ettevõtlustulu. Mis on ka praegu erinevalt maksustatud. Sest ettevõtja teenib riske võttes, mis võib tähendada tulu kõrval ka seda, et ta kaotab kõik. "Ajutine" ettevõtja jääb ebaedu korral boonusest ilma, palgatööline mitte kunagi.

Ajutine ettevõtlus on kaasajal väga sobiv moodne ettevõtlusvorm – pole vaja teha suuri investeeringuid, pole vaja siduda end ettevõtlusega igaveseks, kuid on võimalik teenida hea tulu. Midagi jagamismajanduse-laadset.

Ühiskonna jaoks on see väike asi, kuid ettevõtjate jaoks, kes tippspetsialiste ja tippjuhte palkavad, väga suur. Vähem kombineerimist, avatum ja ausam ettevõtlus, on sotsiaalmaksu lae kehtestamise põhjus.

Ettevõtjad ei vaja mitte poputamist, vaid selgust, avatust ja mõistmist. Ükski lugupeetud ettevõtja ei taha riiki tüssata, kuid ta ei taha ka maksta asjade eest, mida on mõistlik vältida. Sotsiaalmaksu lagi mitte ei vähenda riigi ja sotsiaalvaldkonna tulu, vaid hoopis kasvatab seda. See on hea sõnum kõrgepalgaliste töökohtade loojatele nii Eestis kui ka väljaspool.

Väheoluline ei ole see ka põhjusel, et muudame Eesti Soome, Rootsi, Läti ja teiste lähiriikide ettevõtjate jaoks oluliselt atraktiivsemaks. Omavahel ei konkureeri mitte ainult ettevõtted ja ettevõtted, vaid ka riigid. Me tahame olla riik, kus kõik tahavad äri teha. Ning riikide konkurents on reeglina teravamgi kui firmade oma.

100 000 Soomes elava eestlase hulgas on palju neid, kes elaksid hea meelega kodumaal. Ja teeniksid kõrget palka siin. Me tahame neid koju tagasi. Selleks peame mõtlema kogu aeg sellele, kuidas me elukeskkonna parandamise kõrval parandame ka töö- ja ettevõtluskeskkonda. Kergliiklusteele jõuab inimene, kellel kõht on täis ja arved makstud. Kui see nii pole, ei tunne ta selle vastu mingit huvi.

Laiemalt vaadates on Eestile edu toonud head sõnumid, mis reklaamivad meie majanduskeskkonda innuka ja edasipürgivana, mille tähtis osa on riigi sujuv koostöö ettevõtjatega. Usun, et iga Eesti valitsus on püüdnud seda koostööd arendada, milleks on vaja samme, mida ettevõtjad ootavad ning on seejuures riigile mõistlikud.

Kasu peab olema vastastikune ning sotsiaalmaksulae juures see kindlasti nii on. Majandus-, palga-, ja sissetulekukasvu ootavad nii palgasaajad, pensionärid kui ka ettevõtjad. Selleks vajab Eesti üha uusi ja uusi konkurentsieelised.

Meil on suhtarvu mõttes väga vähe kõrgepalgalisi inimesi, kuid me tahame neid võimalikult palju juurde. Sotsiaalmaksulagi on küll üks väike samm sellel teel, kuid väga oluline samm.