Vabaühendused peavad õppima senisest paremini ise omatulu teenima, sest väljakujunenud sõltuvus riiklikest ja Euroopa Liidu toetustest seab ohtu nende iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse, kirjutab Harju ettevõtlus- ja arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmer.
Kodanikuühiskonna nädalal võime oma vabakonna üle uhked olla. Praegu on Eestis ligi 22 000 registreeritud mittetulundusühingut ja 800 sihtasutust. Oleme saavutanud hea tulemuse ka vabatahtlikus tegevuses – umbes 30% elanikest panustab vähemalt korra aastas vabatahtlikuna mõnda tegevusse. Saame rääkida saja-aastasest kodanikualgatusest, sest Eestis on ühendusi, mis on pea sama vanad kui meie vabariik. Loodame, et 100 aasta pärast võime sama rõõmsad olla.
Vabaühendustel on Eestis täita oluline roll avalike teenuste osutamisel, sotsiaalse ettevõtluse arendamisel, ka riigi poolt hooletusse jäetud valdkondades elu korraldamisel. Olgu selleks keskkonna, puuetega inimeste, naiste, laste, vähemuste või teised olulised teemad.
Toetuste süsteemiga on pandud alus tugeva kodanikuühiskonna arengule, omavalitsused ja ministeeriumid toetavad ühendusi tegevus- ja projektitoetustega. Samas Eesti riigi eelarve ja Euroopa Liidu toetuste rahastus vabaühendustele näitab kahanemise märke. See on ühtpidi mõistetav, sest riik, seega ka kodanikuühiskond, on muutunud tugevamaks ja iseseisvamaks. Ühenduste tegevus ei tohikski niiväga sõltuda ühest rahastajast – nii kaoks nende sõltumatus ja jätkusuutlikkus.
Sõltumatuse ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks on oluline hakata teenima omatulu, olgu selleks oma toote või teenuse müümine. Külamajad rendivad ruume, kogukonnaköögid teevad toitu, käsitöökojad valmistavad suveniire ja kingitusi, matkarajad ootavad matkajaid, luuakse sportimise klubisid, asutatakse kultuuriringe. Oleme aru saanud, et tasuta teenuseid ei ole, keegi maksab tehtud kulud alati kinni. Olgu selleks riik, omavalitsus, sponsor või inimene ise.
Äriplaani ei maksa karta
Kui on välja arendatud oma toode või teenus, on ühendusel võimalik teenida raha ja luua töökohti kodule lähemal. Võimekamad ühendused saavad ise hakkama, nad on valmis osutama ka avalikke teenuseid. Omatulu teenimiseks vabaühendustes on vaja eelkõige head koostööd ja meeskonda, kellega ühist eesmärki saavutada.
Ühendus, kes tahab tulemuslikult tegutseda, peab mõtlema oma arenguvajadustele, kaardistama oma meeskonnaliikmete oskused, tegelema aktiivselt turundusega, oma toote ja teenuse edasiarendamisega. Vabaühendus ei peaks kartma äriplaani koostamist, kui ta soovib omatulu teenida. Nii hoitakse paljud karid juba eos eemale, sest tegevused mõeldakse hoolikamalt läbi.
Kodanikualgatusi tutvustava nädala raames kutsumegi üles vabaühendusi arendama oma teadmisi ja oskuseid, et olla võimakamad omatulu teenimisel.
Seotud lood
Eestis keskmist palka teeniv inimene, kes on alates 1992. aastast iga aasta ühe kuupalga kulda investeerinud, on lisaks väärtuse säilitamisele ka oma ostujõudu kasvatanud. Vaatame andmeid lähemalt.