Kui kaua Zuckerberg veel Facebooki juhib?

Lahendamist vajavad kasutajate privaatsete andmete edastamise ja valeuudistega manipuleerimise juhtumid, millesse Zuckerberg lubamatult leigelt suhtub. Hoolimata sellest, et kasutajate usaldus on vähenenud, ettevõtte käibe kasv aeglustunud ja aktsia hind alates juulist tugevas languses.

Kui kaua veel Zuckerberg Facebooki juhib? Selleks küsimiseks on põhjust, kuna enamik idufirmade asutajaid loovutab ettevõtte suuremaks kasvades tegevjuhi koha. Kuid sellest võivad kaotada investorid, kuna järglane-tegevjuht loob asutaja-tegevjuhist väiksemat väärtust.

Noam Wasserman leidis 6130 idufirma uurimisel, et tegevjuhi kohal oli 49% asutajatest ehk pooled asutaja-tegevjuhid välja vahetatud. Tema varasemas uuringus selgus, et IPOni jõuab vähem kui 25% asutaja-tegevjuhti. See tähendab, et idufirma asutaja tagandamine ettevõtte juhtimisest on pigem reegel kui erand.

Asutaja-tegevjuhi vallandamise tõenäosus on seda suurem, mida edukam ta on. Tegevjuhi vallandamised toimuvad kahel murdelisel hetkel – pärast tootearendust ja raha kaasamisel. Tootearenduse edukas lõpuleviimine näitab investoritele toote potentsiaali. Et järgnevast maksimumi saada, hindavad investorid asutaja juhipotentsiaali ja kui see pole piisav, vahetavad nad ta välja. Järgmised kriitilised hetked on siis, kui asutajad küsivad investoritelt uusi suuremaid investeeringuid. Kui investorid kahtlevad tegevjuhi võimes ettevõtet edukalt juhtida, ei investeeri nad enne, kui tegevjuht on välja vahetatud.

Kuigi Zuckerberg on seni üsna edukalt Facebooki kasvu juhtinud, kahtlevad aktsionärid tema võimes ettevõtet pikka aega edukalt juhtida. Kuna investorid võivad lahkuda, ei tähenda see ettevõtte väärtuse kasvule midagi head.

Kuid Zuckerbergi saa vallandada ja ta ei plaani ka ise tagasi astuda. Mis ka ei üllata, kuna 80% asutajatest teeb seda ainult sunniviisiliselt, mitte vabatahtlikult. Sest asutajad usuvad, et ainult nemad suudavad loodud ettevõtet kõige paremini juhtida. Kuna Zuckerbergi käes on 60% hääleõigusega aktsiatest, ei saa teda tegevjuhi kohalt vallandada keegi peale tema enda.

Zuckerbergi jaoks on kontroll ettevõtte üle tähtsam kui rikkus. Viidatud 6310 idufirma uuringus selgus, et enamasti ei saa korraga kahte asja – kontrolli ettevõtte üle ja suurt rikkust. Asutaja-tegevjuhi täielik kontroll ettevõtte üle pärsib ettevõtte väärtuse kasvu ja vastupidi, asutaja-tegevjuhi vähene kontroll suurendab väärtuse kasvu. Kuid on ka väike hulk erandeid, kel on täielik kontroll ja ettevõtte väärtus on tohutult kasvanud. Näiteks Google’i asutajad Larry Page ja Sergei Brin, Amazon.com-i asutaja Jeff Bezos jt. Nii on seni läinud ka Zuckerbergil. Kui nii jätkuks, oleks suur rumalus püüda teda ära saata.

Kuni 2000. aastate alguseni leiti, et asutaja-tegevjuht vähendab idufirma kasvamisel ettevõtte väärtust, siis hilisemad uuringud on tõestanud vastupidist – asutaja-tegevjuht suurendab palju rohkem ettevõtte väärtust võrreldes järglase-tegevjuhiga. Sest asutaja-tegevjuht julgeb võtta kaalutletud riske ja investeerida rohkem teadus- ja arendustegevusse, kapitali ja ettevõtete ostudesse ja välisturgudel laienemisesse.

Teine põhjus on asutaja-tegevjuhi suurem innovaatilisus, mida näitab nende juhitud ettevõtte patentide mitu korda suurem tsiteeritavus võrreldes järglase-tegevjuhtide ettevõtetega. Sealjuures on asutaja-tegevjuhi innovaatilisuse efekt seda tugevam, mida konkurentsitihedamas ja innovaatilisemas majandusharus ettevõte tegutseb.

Zuckerberg on julgenud suuri riske võtta, investeerida ja laieneda. Aga kui innovaatiline Zuckerberg tegelikult on? Kas Facebooki edu on põhinenud erakordsel innovaatilisusel või millelgi muul?

Levinud on arvamus, et ettevõtte kasvu alguses on edukas üht tüüpi juht ja suureks kasvatamisel teist tüüpi juht ehk edukas juht on alguses sprinter ja pärast maratonijooksja. Et esimene teeb ideest ettevõtte, teine viib ettevõtte börsile ja tagab kasvu. Et esimene teeb ise asju, teine tagab, et asjad saaks tehtud. Nii kostubki arvamusi, et Zuckerbergi asemele tuleks panna kogenud tegevjuht, nagu Eric Schmidt võeti Google'it juhtima. Kuid tema tegvjuhi karjäär kestis vaid 10 aastat ja siis otsustas Larry Page võtta tegevjuhi koha endale tagasi. Miks? Sest käivitamise ja kasvu juhtimise mehaaniline lahutamine on tegelikult vale, kuna see ei vasta innovatsiooni olemusele ja juhtimise vajadustele.

Ettevõtte edukas juhtimine ei sõltu mitte niivõrd ettevõtte vanusest ega suurusest, vaid innovatsiooni vastuolust – uurimise (loovuse) ja kasutamise (elluviimise) vastandlike protsesside edukast juhtimisest. Näiteks, kui uute ideede genereerimisel tuleb inimestele anda võimalikult suur iseseisvus, eristumis- ja katsetamisvõimalus, siis uuenduste elluviimisel on vajalikud selged eesmärgid, protseduurid ja normid. Tähtis on mõista, et need protsessid on tihedalt seotud, nad lähtuvad teineteisest, on läbi põimunud ja vahelduvad. Nii on innovatsioonis edukas juht ambidekster, kes kasutab paindlikult nii avatud kui ka suletud juhtimist (annab vabaduse ja tagab kontrolli).

Facebooki Gordioni sõlme lahtiharutamine nõuab erakordset innovaatilisust, kuna ebaausa teenimise asemele tuleb leida uued innovaatilised kasvu allikad. Senine asjade käik ei veena, et Zuckerbergis oleks selleks vajalik innovaatilisus. Seepärast oleks Zuckerbergil mõistlik tagasi astuda ja anda teatepulk tegevjuhile, kes on temast palju innovaatilisem. Kuid mitte „kogenud professionaalsele juhile“, vaid väga innovaatilisele juhile. Väga hea eeskuju on siin erakordselt innovaatiline Satyam Nadella, kes on kindlalt juhtinud Microsofti innovatsiooni taassündi pärast Steve Ballmeri lammutavat tegevust.