Kuigi Eesti majandusnäitajad järgmisel aastal paranevad, ei tule eelolev aasta parem kui käesolev, sest inimeste emotsionaalne taju saab pigem negatiivset võimendust ühiskonnas olevate pingete tõttu, arvab ettevõtja Tiit Pruuli.
- Tiit Pruuli Foto: Liis Treimann
Järgmise aasta suurim risk Eestile on süvenev riikliku bürokraatia sekkumine majandusse ja kodanike ellu ning poliitilise ebastabiilsuse kasv, millele pakuvad head kasvulava valimised, rumalus ja küünilisus. Eriti küünilisus. Ja riik on siin hea ebamoraalne majakas, nagu kunagine Ungern-Sternbergide valetuletorn, oma katuserahade ja ebaefektiivse riigikapitalismi juurutamisega. Ja nii valgub küünilisus poliitikast meie igapäevaellu nagu haige lima Alfred Hitchcocki õudusfilmis.
Poliitiline ebastabiilsus ja moraalne ebakindlus annavad kokku suurepärase võimaluse omavahel lõplikult tülli minna. Ühiskonda lõhestavaid teemasid on esile kerkinud mitu – üleilmse rändekriisi lahendamine, samasooliste õigused, metsade majandamine, Rail Balticu trassivalik, tööstuse arendamiseks sobivad regioonid jne.
See on hea, et me Eestist hoolivate kodanikena oleme aktiivsed ühiskondlikel teemadel kaasa mõtlema, kui meie kodu, puhas vesi või ligimeste heaolu on ohus, aga halb on see, et meil on vähemaks jäänud tahet kuulata ja mõista neid, kelle arvamus meie omast erineb. Loodan, et need inimesed, kes soovivad olla meie juhid ja esindajad, näitavad riigikogu valimiste debattides eeskuju ühiskonna ühendajatena ning mõistlike lahenduste väljatöötajatena ja toetajatena, isegi kui idee pärineb konkurendi peast.
Äripäev küsis juhtidelt ja arvamusliidritelt hinnangut järgmise aasta ja eesootavate riskide kohta.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.