Eesti riigieelarve on vastu võetud teadmises, et head ajad majanduses kestavad, kuid see teadmine ei pruugi tõele vastata, kirjutab riigikogu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (Reformierakond).
- Aivar Sõerd Foto: Postimees/Scanpix
Praegune globaalne majanduse kasvutsükkel on kestnud pikalt. Seda, kas me oleme majandustsükli tipu juba ületanud, saame teada tagantjärgi. Lõppenud aasta oli majanduses väga hea aeg, kuid mitu märki viitab, et need ajad hakkavad läbi saama. Tavaliselt ennustavad börsid majanduslanguse saabumist varakult ette. Möödunud aasta lõpus hakkasid turbulentsid väärtpaberiturgudel sagenema.
Eestile on kõige suurem risk, et praegune valitsus elab teadmises, justkui kestaksid majanduslikult head ajad igavesti. Soodsa majanduskonjunktuuri ajal jättis Eesti kasutamata võimaluse kitsamateks aegadeks reserve kõrvale panna. 2018. aasta riigieelarve kokkuvõtteid pole veel tehtud. 2017. aasta riigieelarve kokkuvõtted on aga olemas. Aasta lõppes puudujäägis eelarvega nii struktuurses kui ka nominaalses mõttes. Reservid vähenesid.
Alanud aasta riigieelarve kohta tulid ametlikud hinnangud ja prognoosid Euroopa Komisjonilt vahetult enne eelarve vastuvõtmist. Seal on selgelt kirjas, et Eesti riigieelarve on struktuurselt mõõdetuna 0,7 protsenti SKPst miinuses. Rahandusministeerium kinnitab eelarve seletuskirjas, et riigi rahavoog 2019. aastal on negatiivne ja seda kaetakse varem kogutud reservide arvel. Seega me mitte ainult ei kasuta häid aegu majanduses reservide kogumiseks, vaid elame juba praegu üle jõu.
Doping saab otsa
Oleme suuresti mõjutatud väljastpoolt tulevatest riskidest. Soodne majanduskeskkond püsis suuresti tänu dopingule, milleks oli keskpankade rahapoliitika, madalad intressid ja keskpankade varaostuprogrammid. Need aga tekitasid mullistumisi teatud varasektorites ja nüüd hakkab ka Euroopa Keskpank varaostuprogrammi tagasi tõmbama.
Riskid, mis ka meid mõjutavad, on intresside kasv, globaalse protektsionismi suurenemine, Brexit. Aga sugugi mitte väikesem risk pole ka mõnede euroala riikide suur võlakoormus. Eelmine võlakriis lahenes suuresti tänu keskpanga sekkumisele võlakirjaturgudel. Aga mis saab siis, kui näiteks Kreeka ja Itaalia enam finantsturgudel võlakirju müüa ei suuda või kui intressid kahe- või kolmekordistuvad? Need euroala ohustavad riskid mõjutavad ka meid.
Äripäev küsis juhtidelt ja arvamusliidritelt hinnangut alanud aastale.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.