Võitjate mentaliteet – eestlase meeletarkvara 5.1

Eelmise sajandi hakul tunnistasid eestlased uue ellusuhtumise sündi, kui tekkisid iseseisvuspüüdlus ning võideti Vabadussõda. Saavutati mõttelaadi teine generatsioon – uhke ja suveräänse rahva mentaliteet. 1940. aastate algul süstiti meisse kolmas – häbistav nõukamentaliteet –, mille järelkaja annab siiani tunda.

Meie meeletarkvara 4.0, siiani vast kõige lühema kestusega, oli kauboikapitalism, mis algas taasiseseisvumise paiku ja lõppes mõni aeg tagasi. Tänaseks on aeg küps viienda põlvkonna mentaliteedi massiliseks omaksvõtuks. Ma pean silmas võitjate mentaliteeti, mille beetaversiooni allalaadimine juba käib.

Seni on arvatud, et hiigelajuga geeniused jätavad ülejäänud „tavainimesed“ häbisse. Kuid mitte tingimata: Stanfordi ülikooli hiljutine uurimus kummutas selle seisukoha müüdiks. Psühholoog Carol Dwecki uuring näitas, et just nimelt suhtumine on parem edu ennustaja kui IQ. Dweck avastas, et tuumikhoiakud jaotuvad selgelt kahte ossa: fikseeritud mentaliteet ja kasvule orienteeritud mentaliteet. Fikseeritud mentaliteet tähendab uskumust, et inimene on, kes ta on, ning muutus pole võimalik. Seevastu kasvu mentaliteediga inimesed leiavad, et nad suudavad muutuda jõupingutuse kaudu. Ning nüüd huvitav osa – kasvumentaliteediga Peeter ületab oma tulemustega fikseeritud mentaliteediga Juhanit ka juhul, kui Peetril on madalam IQ. Õnneks eestlastel on ka kõrge intelligents. Koos kasvule orienteeritusega moodustubki võitjate mentaliteedi keskne osa.

Kogu austuse juures loodan, et mulle vägagi sümpaatsed kodumaised suurettevõtjad nüüd järgneva peale ei solvu. Ma leian, et just iduettevõtjad on need julmalt julged, kes toovad Eesti päriselt globaalsele areenile. Lükake mu väide ümber, kuid näen seda ambitsiooni vaid iduettevõtetes, kes päriselt vallutavadki maailma. Iga päevaga samm sammu, higitilk higitilga haaval.

Nagu kõik ettevõtted tegutsevad ka iduettevõtted keset määramatust ja riski. Olustiku ja tingimuste eripära on lihtsalt võrdlemisi rohkem võimendunud suurte ambitsioonide ja ka väljakutsete tõttu. Maailma tunnetavad nad väiksena. Maailma edukaimad firmad on neile võrdväärsed partnerid. Jalg ei värise. Julgetakse ka öelda ei, kui tingimused pole sobivad. Eestlane arendab tipptehnoloogiat ja suudab seda müüa. Ehk kokkuvõtvalt, start-up’ide meelestatus ja organisatsiooniülene pühendumus on imetlust väärt – see ongi pesuehtne näide võitjate mentaliteedist. Valitseb täielik sisemine uskumus ja veendumus, et kõik ongi päriselt tehtav. Hakka ainult peale ja tee ära.

Tänaseks on see nõndanimetatud psüühika- või meeletarkvara niivõrd edukas, et Eesti on jõudmas maailma tippude sekka, kui arvestada kaasatud start-up-kapitali elaniku kohta. Eesti „kuulsuste seina“ start-up-ettevõtted uuendavad kümnete, isegi sadade inimeste tarkvara iga päev versioonile 5.0 beeta.

See meeletarkvara küpsem versioon, mis saavutab kriitilise massi, alles tuleb. Kahtlemata peaksime küsima, kas kõik inimesed on valmis selliseks uuenduseks, selle järgi igapäevaselt elama ja töötama? Ei ole valmis. Kõigile ei sobigi, sest kõik ei saa olla võitjad. Aga ometi on meil võitjaid vaja.

Millised on sel juhul eeldused, potentsiaalse sihtrühma suurus ja demograafia? Me räägime eeskätt noortest, aga ka nooruslikest inimestest. Kriitikud ütleksid, et noored ei tea ega oska ju veel midagi. Näiteks jaapani kultuuriruumis peetakse esialgu tõepoolest veidraks seda, kui teisel pool lauda on noor eestlane. Jumaluke, ta võtab julguse ka nõu anda? Kuid isegi jaapanlane leebub, kui näeb tulemusi ja veendub asjaajamise ladususes.

Võitjate mentaliteet on kood, kus on suurel määral muutujaid. See pole praemuna valmistamine. Eesti (üli)koolid ja ettevõtted saaksid mentaliteedi edasiarendust toetada. Minu ettepanek on ülikoolides, keskkoolides ja kutsehariduskeskustes algatada eksperimentaalprogramm. See sisaldaks järgnevat:

1. Välismaine vahetusõpe kohustuslikuks. Mida varem ja mida rohkem saab noor kogeda teisi kultuure, seda parem. Maailmatasemel tooteid arendades ja neid globaalselt ka müües on see möödapääsmatu.

2. Emotsionaalse intelligentsuse õpe. Kuidas mõista teisi inimesi ja iseennast? Tänapäevases müraväljas elades on see üha olulisem, eriti kui tegeleme kõrge lisandväärtusega toodete arenduse ja nende ekspordiga. Rääkimata heast meeskonnatööst, mida on iduettevõtetes rohkelt.

3. Teadlikkuse õpetamine meditatsiooni ja eesmärkide visualiseerimise kaudu. Edukas inimene peab oskama ennast ja oma motiive analüüsida, muidu on võita väga raske. Tal peavad olema ka realistlikud eesmärgid, mille saavutamist peab ta võimalikuks, olles seejuures motiveeritud.

4. Elementaarne etikett lisamoodulina. Kombed on hakanud ära ununema. Kellelegi ei meeldi ju mühakad, eriti tippliigas.

Ärme unusta omadusi nagu visadus, ambitsioonikus ja julgus, eneseusk ning intuitsioon ja muu. Ka nende omaduste arendamiseks on olemas võimalused. Riigi roll on luua tingimused tasemel tööjõu loomiseks ja see tähendabki, et säärase eksperimendi elluviimiseks peab tekitama rahalised võimalused. See pole õnneks kulukas. Ma usun siiralt, et kui mõõta tulemusi selle programmi läbinute ja kontrollgrupi vahel 5–10 aasta pärast, siis tulemused jahmatavad meid.

Võitjate mentaliteet, meie tulevane rahvuslik meeletarkvara, on beetaversioonina juba käigus ja tegusid tegemas. Ettevõtted arendavad seda pidevalt edasi omal käel. Suurem eesmärk peaks olema kvalitatiivne hüpe: asjakohane ja maailma vaatest eriline ettevalmistus. Pean tõenäoliseks, et kui me panustame meie mentaliteedi arengusse mõõdetud katsetuste, järelduste ja edasiarendustega, oleme paari aastakümne pärast tulised Šveitsi, Singapuri või Iisraeli konkurendid globaalses mastaabis.