OMX Baltic−0,31%272,98
OMX Riga0,13%873,69
OMX Tallinn0,42%1 742,28
OMX Vilnius−0,11%1 052,85
S&P 500−0,28%5 712,69
DOW 30−0,61%41 794,6
Nasdaq −0,33%18 179,98
FTSE 1000,09%8 184,24
Nikkei 2251,11%38 474,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%107,78

OMX Baltic−0,31%272,98
OMX Riga0,13%873,69
OMX Tallinn0,42%1 742,28
OMX Vilnius−0,11%1 052,85
S&P 500−0,28%5 712,69
DOW 30−0,61%41 794,6
Nasdaq −0,33%18 179,98
FTSE 1000,09%8 184,24
Nikkei 2251,11%38 474,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%107,78

13.05.19, 21:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksupoliitika jäägu iga riigi enda otsustada

Maksupoliitika peab jääma Euroopa Liidus liikmesriikide ainupädevusse, kirjutab Jaak Madison (EKRE).

Jaak Madison

Jaak Madison Foto: Elmo Riig

Väga tänuväärne on, et Reet Teder on tõstatanud küsimuse maksupoliitika tulevikust Euroopa Liidus ja võimalikest muudatustest. Tasub rõhutada fakti, mida ka Reer Teder tegi, et maksupoliitika on jäänud ainsaks valdkonnaks, kus ei kasutata kvalifitseeritud häälteenamust ja nõuab tingimusteta liikmesriikide ühtset seisukohta. Seda pole siiani saavutatud, kuna piisavalt palju riike, sh Eesti, näeb Euroopa Komisjoni surves kehtestada ühtseid maksuallikaid suunana süvendada föderalismi.

Kui siiani on Euroopa Parlamendi valimiskampaania jäänud liiga üldsõnaliseks teemadel föderalism, riikide liit või liitriik, siis just sellised konkreetsed teemad aitavad neid küsimusi mõista ka keskmisel valijal.

Minu kindel seisukoht on, et juba praeguseks oleme enamikus küsimustes võtnud üle liitriigile omased tunnused, mille näiteks on kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine paljudele riikidele problemaatilistel teemadel, millega sõidetakse üle mittenõustujatest.

Maksupoliitika peab jääma iga riigi enda otsustamise valdkonnaks ja jätkuma peab ühehäälsuse nõue hääletustel. See välistab selle, et näiteks ELi tuumikriigid Saksamaa ja Prantsusmaa koos oma lähimate partneritega ei sõidaks üle riikidest, kes soovivad ELi reformida ja paljudes küsimustest hoopis anda tagasi liikmesriikidele iseotsustusõigused. Seega on väga oluline, et ka Euroopa Parlamenti valitavad Eesti esindajad kaitseksid seda seisukohta, kuid kahjuks olen ma siin skeptiline: enamik Eesti esindajaid on siiani parlamendis liitunud poliitfraktsioonidega, kus valdavalt on sooviks olnud veelgi föderaalsem Euroopa Liit, sh maksupoliitikas. Ainult Konservatiivne Rahvaerakond on väljendanud, et koostööd tehakse erakondadega parempoolses grupis, kes kaitsevad iseotsustusõiguse fundamentaalset olulisust.

----

Reet Teder, kes esindab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, kirjutas Äripäeva arvamusloos („Euroliit ja maksud: suured teevad väikestele ära?“, ÄP 8.05), et Euroopa Liidu otsused maksuliikide ja tulude jaotuse küsimuses peaks olema Euroopa Parlamendi valimiste võtmeteema.

Äripäev esitas Euroopa parlamenti kandideerivatele poliitikutele kaks küsimust. Kas Euroopa Parlamendi roll maksupoliitika kujundamisel peaks suurenema? Kuivõrd võiks või peaks liikmesriikide maksupoliitika olema tulevikus ühtne?