Euroliidu liikmesriikide maksualane koostöö peab säilima ja tugevnema, näiteks maksupettuste ja internetiettevõtete käsitlemisel, ent laiemalt jäägu maksuküsimus konsensuslikuks, leiab Maris Lauri (Reformierakond).
- Maris Lauri Foto: Eiko Kink
Euroopa Liidu eellane Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi selleks, et vastastikku kasuliku majanduskoostööga lõpetada sõjalised konfliktid. Seega muutus vaidlustes konsensusele jõudmine selle koostöö ülioluliseks aluspõhimõtteks.
See peab ka edaspidi nii olema: ELis tuleb vaidlusküsimused lahendada konsensuslikult ja häälteenamusega otsuste langetamine peab olema põhjendatud ja võimalikult vähe kasutatav. Igasugused hääletused tekitavad neis, kes jäävad hääletustes alla, pahameelt ja suurendavad liidu sees riikidevahelisi vastuolusid. Sellised allajäämised kasvatavad vastumeelsust ELi suhtes ja on olnud üheks äärmuslaste tugevnemise põhjuseks.
Konsensuslik otsustamine peab jääma kehtima ka maksuküsimustes. Maksudega seotut nähakse ühe suveräänsuse elemendina, samuti on maksud paljus seotud ühiskonna laiemate valikute ja toimimismustritega. Maksud määravad ühiskonnasisese ümberjaotamise taseme, aga ka selle, mille arvel ümberjaotust tehakse. Sellist ühiskonna ülesehituslikku osa ei tohi väljastpoolt sunniga muuta, sest see tekitab üksnes trotsi.
Riikidevahelised maksuvaidluste põhjused ELis tulenevad valdavalt sellest, et valitsused ei taha teha sisepoliitiliselt keerulisi struktuurireforme, olgu siis vähendada tööturu ülereguleeritust või vähendada subsiidiume ettevõtteile. Lihtsam on süüdistada teisi, püüda dünaamilisemaid ja väiksemaid riike sundida asuma endaga samale, see tähendab ebaefektiivsemale, rajale. Väiksemad aga kaotaksid sellest kohe.
Suured riigid võidavad ka ebaefektiivsuse juures nii mastaabiefektist kui ka sellest, et nende majandus on mitmekesisem ja vähem sõltuv üksikutest ettevõtetest. Ei tasu unustada ka paljude väiksemate riikide halvemat geograafilist asukohta, madalamat jõukuse taset ning mainelisi eelarvamusi, mida erinevate maksulahendustega püütakse kompenseerida.
Kõik see ei tähenda, et maksualast koostööd peaks vähendama. Koostöö peab jätkuma ja mitmelgi juhul tugevnema, näiteks maksupettustega tegelemisel või internetiettevõtete maksustamisel, kuid see peab põhinema koostööl ja konsensusel. Eelkõige tuleks keskenduda ühiste põhimõtete väljatöötamisele ja rakendamisele. Uute üleeuroopaliste maksude kehtestamine ELi eelarve suurendamiseks ei ole hea idee: uute programmide rakendamiseks rahaliste vahendite leidmiseks on arukam vähendada teisi, vananenud ja ebaefektiivseid programme.
----
Reet Teder, kes esindab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, kirjutas Äripäeva arvamusloos (
„Euroliit ja maksud: suured teevad väikestele ära?“, ÄP 8.05), et Euroopa Liidu otsused maksuliikide ja tulude jaotuse küsimuses peaks olema Euroopa Parlamendi valimiste võtmeteema.
Äripäev esitas Euroopa parlamenti kandideerivatele poliitikutele kaks küsimust. Kas Euroopa Parlamendi roll maksupoliitika kujundamisel peaks suurenema? Kuivõrd võiks või peaks liikmesriikide maksupoliitika olema tulevikus ühtne?
Seotud lood
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele