Maikuust alates jääb Eesti Energiast uudiseid lugedes mulje, et Euroopa kliimapoliitika tõttu võib põlevkivitööstus Eestis peagi pillid kotti panna. Ma olen seisukohal, et peaksime Eestis neid arenguid võtma väga rahulikult, kirjutab riigikogu liige Kalle Palling (Reformierakond).

- VKG Ojamaa kaevandus.
- Foto: Andras Kralla
Need energilised hüsteerikud, kes alles täna avastasid, et CO2 hind on tõusnud kõrgustesse, unustavad, et CO2 hinnatõus on olnud aastaid Eesti riigi ja ka Euroopa Liidu ametlik poliitika. CO2 hind kujuneb ETSi (emissioon trading scheme/system) süsteemis. Kui seni oli turul üleliigset CO2-kvooti rohkem, kui seda kasutada suudeti, siis keskkonnaministrite nõukogudel räägiti aastaid üleliigse kvoodi turult ära korjamisest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„See algas vajadusest. Meil oli materjal, aga me ei teadnud veel, mida see pikas plaanis suudab,” meenutab Karl Pärtel, tuleviku ehitusmaterjali tootev Myceeni kaasasutaja. Sarnase tee läbis ka kaugseirega tegelev ettevõte KappaZeta, kes soovis paremini modelleerida metsamahu ja -kõrguse hindamist satelliidifotodest tulenevast informatsioonist. Mõlemal juhul oli lahenduseks kaasata oma meeskonda ülikoolist teadlased. Mitte konsultatsiooniks, vaid väljundipõhiseks koostööks.