Aivar Hundimägi: kust jookseb advokaatide punane joon?

Teine artikkel oli intervjuu maailma suurima mittetulundusliku uuriva ajakirjanduse organisatsiooni OCCRP ühe asutaja Drew Sullivaniga, kes esines Eestis ajakirjandusvabadusele pühendatud konverentsil. OCCRP on riikideülene uurivate ajakirjanike platvorm, mis uurib organiseeritud kuritegevust ja korruptsiooni. Näiteks on nemad toonud avalikkuse ette ka Eestis palju kõneainet saanud Panama Paberite ja Landromati rahapesuskeemide paljastused.

Maailma tippajakirjanik Drew Sullivan andis väga karmi hinnangu advokaatide ja pankade kohta. Sullivani väitel on pangad, advokaadid ja riiulifirmade müüjad kurjategijate sõdurid, kes teevad kriminaalide eest ära kogu musta töö.

Kui vaadata lugejate huvi, siis advokaadid ja Bolt oli lugejate jaoks olulisem ja neile rohkem korda minev teema kui advokaadid ja rahapesuskeemid. Sellest on kahju, sest kuritegelikus maailmas toimuv mõjutab ühiskonda palju rohkem kui Bolti autojuhid. Bolti teema puhul on oluline, et advokaat oskaks autoga sõita ning las advokaadi kliendid ise otsustavad, kas nad sellist kõrvaltegevust aktsepteerivad või mitte.

Rahapesu puhul on aga advokaatide rollile hinnangu andmine oluliselt keerulisem ja mitmetahulisem. Kust ikkagi jookseb see punane joon, kust advokaat enda kutsetööd tehes enam üle ei tohiks astuda? Või kas Eesti ettevõtjad on valmis loobuma nende advokaatide teenustest, kes aitavad kurjategijaid?

Rahapesu tähendab kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara varjamist ning selle vara suunamist lisaks kuritegelikule tegevusele ka legaalsesse ärisse. Sõna kuritegu tähendab kellelegi kurja tegemist ja kui sellisest tegevusest teenitakse tulu, siis on see tulu saadud kellelegi kannatuste põhjustamise tulemusel. Olgu selleks näiteks inimkaubandus, narkootikumide vahendamine, illegaalne relvaäri, palgamõrvad või terrorism. Kõigist neist kuritegude liikidest jääb maha verine rada. Sallimatus rahapesu suhtes tähendab sallimatust inimestele kannatuste tekitamise suhtes.

Sullivani hinnangul on organiseeritud kuritegevus saanud nii võimsalt pead tõsta tänu sellele, et teenusepakkujad ei suuda lükata tagasi kurjategijatelt tulevat raha. Ta tõi enda intervjuus ühe väga lihtsa näite. Kui mõne kuritegeliku grupeeringu juhtfiguur annab tema pahateod avalikkuse ette toonud ajakirjaniku kohtusse, siis palkab ta selleks advokaadi. Sullivani hinnangul oleks hea advokaat selline, kes ütleb kurjategijale, et ma ei võta seda tööd, sest sina oled kurjategija ja ma ei taha sind aidata.

Eestis on avalikuks tulnud rahapesukahtluste puhul läinud fookus pankade võtmetöötajatele, prokuratuurile ja finantsinspektsioonile ning vastutavates ametites olnud poliitikutele, kellele heidetakse ette, et nad reageerisid Eesti kaudu toimunud kahtlaste rahaliikumiste tõkestamisele liiga hilja.

Väga vähe on meil aga nendes debattides pööratud tähelepanu erinevatele skeemi lülidele ja abimeestele ning nende rollile. Mulle meeldiks, kui Eesti ühiskonnas toimuks suurem polariseerumine ehk hakatakse eelistama neid nõustajaid ja teenusepakkujaid, kes ütlevad avalikult välja, et nemad kurjategijaid nende skeemides ei aita. Ja kui mõni nõustaja otsustab pakkuda oma teenuseid kurjategijatele, siis tema juurest lahkuvad ausalt ja seaduskuulekalt tegutsevad kliendid.

---------