Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Natalja Viilmann: järsem Brexit toob Eestile suurema mõju
Kuigi Brexiti majanduslik mõju Eestile saab olema tõenäoliselt pigem väike, võib see järsema Brexiti stsenaariumi korral ulatuda isegi 1%ni SKPst, kirjutab Eesti Panga vanemökonomist Natalja Viilmann Eesti Panga blogis.
Natalja Viilmann.
Foto: Eiko Kink
Endiselt valitseb väga suur ebakindlus selle suhtes, milline tuleb Brexit – kas järsk või pehme, millal see täpselt toimub, kui pikk on üleminekuperiood ning kuidas see mõjutaks Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu edasisi suhteid. Kuigi Euroopa Liidu liikmeks jäämine või siis järsk (ilma lepinguteta) lahkumine ei tundu kumbki praegu tõenäolisena, on mõlemad siiski võimalikud ning nende kahe äärmuse vahel leidub ka mitu vahepealset varianti.
Kui mõelda haridusele kui strateegiale, mitte pelgalt süsteemile, avaneb uks uutmoodi vaatele: kas kool on pelgalt teadmiste ja testide edastamise koht või keskkond, kus kasvatatakse iseseisvaid ja vastutustundlikke inimesi? Audentes on valinud selgelt viimase tee.