Mõtteviisilt endiselt eelmises sajandis elava Tallinna transpordiameti hetkel kavandatava reegli järgi ei mahu planeeritav autode hulk kesklinna ära, ei parkima ega sõitma, hoolimata sellest, et Eesti pealinn on hõreda asustustihedusega, kirjutavad arhitekt Katrin Koov ja ettevõtja Pärtel-Peeter Pere Äripäeva essees.
- Õhtune tipptund Narva maanteel Russalka ja metodisti kiriku vahelisel lõigul. Foto: Arno Mikkor
Autodel on kindel roll mängida meie majanduses ja elus. Autod ei kao kuhugi, vähemalt mitte meie eluajal. Kõik autod ei mahu aga linna ära: ruumi ei jätku ei sõitmiseks ega parkimiseks. Vaadates teiste riikide, eelkõige Põhjamaade linnade praktikaid, ollakse sellest aru saanud – linnu planeeritakse süsteemselt ühistransporti, aastaringset rattaliiklust ja jalgsi käimist soodustades. Parkimiskohti nõutakse näiteks Stockholmi kesklinnas arvestusega kuni 0,4 autot korteri kohta, mis tähendab, et 60% kortermaja elanikest ei saa autot parkida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selle asemel et kirjutada arendajatele ette parkimiskohtade rajamise norme ja suurendada sellega Tallinna autostumist, vajaks linn hoopis rohkem parke, kirjutab erakonna Eestimaa Rohelised juht, endine abilinnapea Züleyxa Izmailova.
Äripäeva hinnangul pole Tallinnas parkimiskohtade miinimumnõude kehtestamine uusarendustes küll see võluvõti, mis aitaks võidelda autostumise vastu. Küsimus on, mida sellega peale korterite hindade tõstmise ja arendajate piiramise üldse saavutatakse?
Selleks, et elektriautode võidukäik saaks jätkuda, peavad laadimisvõimalused kortermajade elanike jaoks avarduma, tõdetakse seekordses „Targa elukeskkonna“ saates.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.