Peame saama digiriigist innovatsiooniriigiks, et sooritada majanduses järgmist arenguhüpet, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (Reformierakond) Äripäeva essees.
Oleme justkui taas aastas 1992, kui otsustasime võtta kasutusele omaenda raha ja viia ellu radikaalsed majandusreformid. Või aastas 2004, kui tänu tõsistele jõupingustele sai meist Euroopa Liidu liige. Tagasi vaadates on kaks võtmesõna, mis tõid meid praeguse elatustaseme juurde: rahvusvaheline ambitsioon ja riskijulgus. Meil oli toona vähe kaotada ja palju võita.
Eestvedamise puudus ja julgus laiutab mitmes valdkonnas ning see takistab vajalikke otsuseid ellu viimast nii poliitikas, ettevõtluses kui ka investeerimises, leiab president Kersti Kaljulaid.
Üle 30 Euroopa eduka tehnoloogiaettevõtte asutaja ja tegevjuhi kutsus Euroopa liidreid looma uut Euroopa innovatsioonikava. Selles on sõnastatud selged suunad ja kirjeldatud ambitsioonikas plaan, kuidas kiirendada rohe- ja digipööret, et olla järgmise innovatsioonilaine liider maailmas.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.