Finantsturud näivad ennustavat, et Euroopa pikaleveninud eksperiment negatiivsete intressimääradega on lõppemas. Seda, kas tõesti, ja milline on selle mõju majandusele, analüüsib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

- Euroopa Keskpanga peakorter Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis.
- Foto: AFP / Scanpix
Keskpankurite kunagistest kinnitustest, et praegune hinnatõus on ajutine ja lühiajaline, on alles jäänud vaid ilus mälestus. Nüüdseks on inflatsioonisurve jõudnud punkti, kus Ühendriikide Föderaalreserv plaanib hinnatõusu ohjamiseks ainuüksi tänavu tõsta intresse kolm-neli korda, misläbi jõuaks peamine intressimäär aasta lõpuks 1,25% tasemele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„See algas vajadusest. Meil oli materjal, aga me ei teadnud veel, mida see pikas plaanis suudab,” meenutab Karl Pärtel, tuleviku ehitusmaterjali tootev Myceeni kaasasutaja. Sarnase tee läbis ka kaugseirega tegelev ettevõte KappaZeta, kes soovis paremini modelleerida metsamahu ja -kõrguse hindamist satelliidifotodest tulenevast informatsioonist. Mõlemal juhul oli lahenduseks kaasata oma meeskonda ülikoolist teadlased. Mitte konsultatsiooniks, vaid väljundipõhiseks koostööks.