Bürokraatia vähendamisest on hinnatõusu vastu rohkem abi kui toetustest, kirjutab ökonomist ja presidendi majandusnõunik Kaspar Oja.
- Kaspar Oja. Foto: Liis Treimann
Harilikult seostatakse kiiret hinnatõusu majanduse hea käekäiguga: kui majanduses läheb hästi, siis jääb vabu ressursse puudu ja töötus on madal ning see lükkab hinnad üles. Viimase aja kiire hinnatõusu teeb aga eriliseks asjaolu, et selle taga on suuresti pakkumispoolsed tegurid, mis ei sõltu kohalikust majanduskonjunktuurist. Hinnad on tõusnud, sest energia on kallinenud üle maailma. Me ei saa aga öelda, et hinnatõus tuleks pelgalt impordist, kuna kallinenud on ka kaubad, mida me ise toodame, kuid mille puhul oleme maailmaturul hinnavõtjad.
Seotud lood
Kui vaadata, mida ootavad järgmisest aastast Eesti suuremad kaubanduspartnerid, siis selle põhjal võib prognoosida seni kiire hinnakasvu leevenemist ja reaalmajanduse olukorra paranemist. Hinnakasv Eestis jääb aga ikkagi võrdlemisi tugevaks, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Stagflatsioon tuleb ja saab olema ebameeldiv, kuid eksisteerivad eeldused, et majanduse selline seisund jääb ka Euroopas ajutiseks, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Praegune turbulents aastatepikkuseks ei veni ja seepärast stagflatsiooniohtu praegu ei näe, kirjutab LHV majandusekspert Heido Vitsur.
Tõenäoliselt kogeme me sel aastal tuntavat stagflatsiooni, kus majandus (eriti) ei kasva, kuid hinnad ja tööpuudus teevad arvestatava hüppe. Nagu ikka, võidavad need, kes kõige kiiremini ja paremini kohanevad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?