Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Kasu oleks riikide ühtlustatud toetusreeglitest Euroopas, mis ei moonutaks konkurentsi ega tekitaks nõiaringi täiendava eelarvestiimuli tekitatud hinnatõusu näol, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis avaldatud artiklis.

- Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
- Foto: Liis Treimann
Suuremas osas prognoosidest, sh ka Eesti Panga omas, arvatakse, et majandus kasvab 2023. aastal Euroopas üsna kiduralt või on isegi languses. See mõjutab suuresti ka Eesti tööstuse käekäiku, kuna me ekspordime Euroopa turgudele. Ei ole enam uudis, et üheks kehva kasvu põhjuseks on kõrged energia hinnad, mis vähendavad tarbijate ostujõudu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valimiste järel sündiv valitsusliit on hea siis, kui ta suudab mõelda üle valimistsüklite, kirjutab kirjanik ja endine minister Jaak Jõerüüt vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui me lükkame toetustega edasi ettevõtjate tegevusi oma tootlikkuse suurendamiseks või energiasäästu investeerimisel, siis ei ole see ühiskonnale kasulik. Lausalise energiatoetusega toidame ebaefektiivsust, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 14. mail ettevõtte esimese võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on 3 miljonit eurot. Ülemärkimise korral võib emissiooni mahtu suurendada kuni 5 miljoni euroni. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 4. juuni 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 11% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 27. mail.