Uued taastuvenergia investeeringuid takerduvad, kui ei teki energiasalvestust, milleks on aga vaja ärimudeli ja turu selgust, kirjutab KPMG energiasektori juht Sten Aan Äripäeva infopanga energeetikasektori konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kõrgete elektrihindade tuules saavutasid elektritootjad 2022. aastal rekordilisi äritulemusi. Tootmisvõimsuste lisandumine tähendab, et nii see edaspidi ei jää, kuid tarbijatele ei too see pikas perspektiivis kaasa elektri hinna langust. Iga Eestisse lisanduv päikese- ja tuulepark kärbib elektritootjate kasumlikkust, kuid ilma energiasalvestuse võimaluseta jääb tarbijatele elektri hind jätkuvalt kõrgeks.
Viimase pooleteise aastaga kasvas elektri hind kohati kümnekordseks. Kui 2020. aastal oli aasta keskmine Nordpooli elektri hind Eestis 34 eurot megavatt-tunni kohta, siis 2021. aastal tõusis see 87 ning 2022. aastal juba 192 euroni.
See tekitas optimismi energiasektori ettevõtetes ja selge investeerimislaine taastuvenergiasse – suuremate turuosaliste tulevikuarenduste mahud ületavad juba tänast Eesti elektritarbimist. Küll aga realiseeruvad need mahud ainult siis, kui investeerimisotsusteni tegelikult ka jõutakse.
Seotud lood
Akupankade potentsiaali kasutamine lahendab ettevõtete jaoks kalli elektri probleemi, kirjutab Mihkel Langebraun arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Investeerimisklubi esimene börsifirma külastus Enefit Greeni kätkes endas põhjalikku sissevaadet ettevõttesse ning investorite võimalust küsida juhtidelt, mida hing ihkab.
"Eesti Energia äri laienemine toimus tarbijatele võrguteenuse kvaliteedi languse arvel"
Võrguteenuste kvaliteet on pärast Elektrilevi tükeldamist halvenenud. Selle sisulisest iseseisvumisest saavad taastuvenergeetika ning tarbijad ainult võita, kirjutab taastuvenergia arendaja ja tootja Sunly asutaja ja juht Priit Lepasepp.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?