Uued taastuvenergia investeeringuid takerduvad, kui ei teki energiasalvestust, milleks on aga vaja ärimudeli ja turu selgust, kirjutab KPMG energiasektori juht Sten Aan Äripäeva infopanga energeetikasektori konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kõrgete elektrihindade tuules saavutasid elektritootjad 2022. aastal rekordilisi äritulemusi. Tootmisvõimsuste lisandumine tähendab, et nii see edaspidi ei jää, kuid tarbijatele ei too see pikas perspektiivis kaasa elektri hinna langust. Iga Eestisse lisanduv päikese- ja tuulepark kärbib elektritootjate kasumlikkust, kuid ilma energiasalvestuse võimaluseta jääb tarbijatele elektri hind jätkuvalt kõrgeks.
Viimase pooleteise aastaga kasvas elektri hind kohati kümnekordseks. Kui 2020. aastal oli aasta keskmine Nordpooli elektri hind Eestis 34 eurot megavatt-tunni kohta, siis 2021. aastal tõusis see 87 ning 2022. aastal juba 192 euroni.
See tekitas optimismi energiasektori ettevõtetes ja selge investeerimislaine taastuvenergiasse – suuremate turuosaliste tulevikuarenduste mahud ületavad juba tänast Eesti elektritarbimist. Küll aga realiseeruvad need mahud ainult siis, kui investeerimisotsusteni tegelikult ka jõutakse.