Iga uue maksu kehtestamisel peab olema üheselt selge, miks seda tehakse. Automaksu puhul oleks selle ainsaks õigustuseks sihtotstarbelisus ehk riigieelarvesse laekuva lisaraha suunamine teede ehitusse ja korrashoidu, kirjutab TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens.
- TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens. Foto: Liis Treimann
Kui me maksame sotsiaalmaksu, siis eeldame, et saame vastu toimiva tervishoiu- ning pensionisüsteemi, mitte riigieelarve tasakaalu. Miks nüüd mitmed otsustajad püüavad nii ennast kui teisi veenda, et automaks sobib ennekõike riigi rahanduse korrastamiseks või autoomanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks? Kui automaks kehtestada, siis tuleb laekuv raha suunata teehoidu – sellest võidavad nii Eesti riik, taristuehituse valdkonnas tegutsejad kui ennekõike needsamad teekasutajad. Nii need, kes autoomanikena seda maksu tasuma hakkavad kui ka jalakäijad ja ratturid. Lisaks suureneb liiklejate ohutus, mis tähendab säilivaid inimelusid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
"Miks peaks välisinvestor eelistama Tallinna või Pärnut Gdanskile või Valenciale?"
Eesti ja Läti on jätnud meie üliolulise transpordikoridori ehk Via Baltica arendamise unarusse, see-eest saavad leedulased paari aasta pärast uhkelt öelda, et Kaunasest algab Euroopa, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Riigilt rahastust palunud raskustes tee-ehitajad praeguselt valitsuselt tuge ei saa. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut lükkab vastutuse järgmisele valitsusele ning on veendunud, et teehoidu tuleb raha neilt.
“Ei käskinud keegi meil tulla,” ütlevad taristuehitusettevõtte TREV-2 töömehed teisipäeva hommikul parlamendi ette meeleavaldusele kogunedes. “Vihma sadas, tööd teha ei saanud, siis tulime, jah.”
Teede remondiks pole raha
Taristuehituse liidu arvates võiks automaksu kehtestada sihtotstarbelisena ning sellest laekuv raha tuleks suunata teedeehitusse ja korrashoidu.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.