Maksutõusudega valitsus eelarvedefitsiiti ei ravi. Kui valitsus kärpida ei suuda, siis tuleb kulude kasvule pidurit tõmmata, kirjutab ettevõtja ja erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
- "Eesti riigi rahandus seisab valiku ees: kas katta riigi püsikulutusi laenurahaga, mis teistes riikides on toonud kaasa plahvatusliku kasvu riigi kulutustes, või riigi rahanduse ohjad kätte võtta ning pöörduda tagasi 2000.–2019. aastatel valitsenud riigirahanduse kuldreeglite juurde," kirjutab Andrus Kaarelson. Foto: Erakogu
Detsembri keskel kuulutas president välja tohuvabohu riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulud 17,7 miljardit eurot. Teisiti ei saa nimetada riigieelarvet, millel puudub selge eelarveperioodi eesmärk, mille tuluread on sisustatud teadmata maksudega ja kuluridadel haigutavad katteta augud. Milleks üldse peab valitsus kasvatama riigieelarve kulusid pea 5% võrra olukorras, kus eelarve on jooksevkuludes jätkuvalt defitsiidis?
Seotud lood
2024 tuleb mingis mõttes rahatarkuse aasta, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kuigi alanud aasta teine pool peaks tooma majandusse leevendust, läheb lähikuudel kõigil raskemaks, julgeolek teeb muret ja vilets poliitiline juhtimine süvendab üldist ebakindlust, leiavad Äripäeva küsitlusele vastanud arvamusliidrid.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.