Triin Hertmann: aitame Eesti inimesed rahaärevusest vabaks

Eestis võiks olla palju vähem neid, kes elavad palgapäevast palgapäevani. Oleme riigina juba aastaid tagasi seadnud eesmärgiks luua eeldused ja soodne keskkond, et julgustada inimesi isiklikes rahaasjades ohjad enda kätte võtma.

Meil on juba mitmeid tegureid, mis peaksid soodustama kogumist ning investeerimist: pensionisammaste süsteem, investeerimiskonto, rahatarkuse edendamine koolides ja palju muud. Kuid kui vaatame riiklikke meetmed ja teavitustööd, siis näeme, et see on väga suures osas kaldu vaid pensioni suunas. Inimesed, kes soovivad järjepidevalt koguda ja kasvatada raha muudel põhjustel, on jäetud pigem omapäi, ning see tekitab paljudes ebakindlust ja reaalsed sammud jäävad astumata.

Eesti elanike rahatarkuse uuring (Kantar Emor, juuni 2023) tõestab, et Eesti inimesed soovivad koguda raha oma unistuste ja vajaduste elluviimiseks. Eesmärkidena nimetatakse reisimist ja hobisid, igapäevaseid suuremaid väljaminekuid, eluaseme ostu või remonti, tervishoidu ja haridust. Pensionipõlve kindlustamine on samuti väga oluline eesmärk, kuid suuremaid kulutusi tuleb ette läbi elu ja pensionisambaid nendeks kasutada ei ole mõistlik ega maksuefektiivne.

74% Eesti inimestest oli uuringu järgi viimase aasta jooksul mingil viisil raha kogunud, kuid enamik hoiab seda kas arvelduskontol või sularahas. Säästmisharjumused on ajas paranenud, kuid reaalselt investeerivad ja raha kasvatavad ikkagi vähesed. Positiivne on see, et noorte hulgas on investeerimine väärtpaberitesse palju populaarsem, nad on üles kasvamas juba rahatargemana ja päriselt tegutsevad oma vara kasvu nimel.

Kuidas siis tuua rohkem inimesi selle juurde, et tekiks läbi elu kestvad harjumused ning oleks julgus ka mõistlikku riski võtta?

Maailma ajaloo kõige edukam investeerimisstrateegia on alati olnud pikaajaline, madalate kuludega, regulaarne ja hajutatud investeerimine. Seda lähenemist pakuvad meile täna Eestis näiteks indeksifondidesse investeerivad pensionifondid. Kuid sama strateegia sobib igaühele, see ei pea olema seotud tingimata pensioniga.

Me võiksime lahenduse leida läbi tööandjate, kes oleks suurepärased partnerid, et inimeste finantskäitumise parandamine oleks võimalikult laia mõjuga. Oleme Grünfini tiimiga aasta jooksul rääkinud umbes 150 tööandjaga ja peaaegu kõik on leidnud, et oleksid valmis maksusoodsama olukorra juures kindlasti nõus kaaluma töötajatele raha kogumise programmi.

Ka inimesed soovivad seda: mainitud uuring tõestab, et 51% Eesti elanikest sooviks tööandja panustamist palga(tõusu) arvel raha pikaajalisse kogumisse. See võibki olla võti heade rahaharjumuste juurde.

Eestis on töötajate pikaajaliseks motiveerimiseks loodud ettevõtte osalusoptsioonide eriregulatsioon, mis vabastab erisoodustusmaksust üle kolme aasta kestvad optsiooniprogrammid. Kui ettevõte pakub oma osakuid lisahüvena oma töötajatele, siis pärast kolmandat aastat saadud tulu maksustatakse ainult tulumaksuga. See on sarnane muude instrumentide (näiteks börsil kaubeldavatelt aktsiate) kasvult teenitud tulu maksustamisega.

See regulatsioon on olnud väga edukas ja toonud meile aastate jooksul kümneid, kui mitte sadu miljoneid lisamaksutulu. Samas – reaalselt kasutab seda võimalust ainult umbes 1% Eesti ettevõtetest, peamiselt start-up’id ja pangad. Kui ettevõttel pole soovi oma aktsiaid töötajatele jagada, siis puudub neil ka maksusoodne alternatiiv. Selle regulatsiooni muutmisel laiapõhjalisemaks oleks väga palju positiivseid tulemusi.

Siin võibki peituda suurepärane võimalus, mis lahendaks mitu probleemi korraga. Kui laiendame maksuerisuse kitsalt osalusoptsioonidelt ka muudele pikaajalistele investeerimistoodetele, siis oleks meil olemas mehhanism motiveerida nii inimesi kui tööandjaid. Samal ajal võita ka riigina nii otse lisanduvalt tulumaksult kui ka kaudselt – rahatargemast ühiskonnast.

Selline lahendus loob mudeli, kus investeeringuid teeb tööandja töötaja eest ja töötaja jaoks. Paljudes riikides on sellised võimalused juba loodud ning harilikult kasutatakse nn matching-skeemi ehk siis, kui inimene oma palgast osa investeerib, lisab tööandja sama summa omalt poolt juurde.

Näiteks võiks turu keskmise tootlusega ja nelja aastaga jõuda 2500eurose palga juures 3% (töötaja) + 3% (ettevõte) panustades ca 8500eurose portfellini. Investeeringud peaksid olema laiapõhjalised ja hajutatud ning sobima kõigile inimestele (riskitasemelt sarnased pensionifondidega – näiteks indeksifondid või ETFid). Võrreldes optsiooniprogrammiga kaoks ära ka ühe ettevõtte risk ja likviidsusprobleem.

On päris kindel, et pakutud seadusemuudatustega suureneks märgatavalt inimeste hulk, kes tegelevad aktiivselt pikaajalise investeerimisega. Meil on olemas vajadus, võimalus, valmisolek ja mitmekülgne võit lihtsast muudatusest seadusandluses. Rahatargem inimene on produktiivsem, rõõmsam ja parem kodanik ning lojaalsem töötaja.