2010. on suhete taastamise aasta

Kuidas on ettevõtjad rikkunud suhteid, ehkki raskel ajal tuleks justkui oma klientidele ja koostööpartneritele hoopis lähemal olla?

Esimene ja iseäranis aktuaalne põhjus oli reaalne rahapuudus ning sellest tingitud komplikatsioonid oma kohustuste õigeaegsel täitmisel. No mida sa ikka peale hakkad, kui firma kontol on 1000 krooni, aga arveid tuleb maksta 4000 krooni eest?! See ei tähenda ju veel automaatselt püsivat maksevõimetust, eriti siis, kui teiselt poolt on klientidelt kätte saamata 10 000 krooni. Küll aga võis võlausaldajatega tüliõun üles kerkida- ka nemad olid kuskile võlgu, ka nende töötajad ootasid palgaraha.

Samamoodi suutsid ettevõtjad oma klientidega raksu minna, edastades võib-olla ehk vaid ajutiselt makseraskustes kliendi võlgnevuse inkassosse, või pöördusid kohtusse, et kiiremenetluse abil raha kätte saada.

Sarnastesse probleemidesse sattusid tuhanded ettevõtjad. Ettenägelikumad proovisid oma partneritele selgitada olukorra tõsidust ja teha ajatamiskokkuleppeid, osad aga pistsid pea liiva alla ja tegid näo, et neid ei olegi enam olemas.

Teine põhjus oli, kui seda sõna võib selles kontektsis ikka kasutada, nn korporatiivne. Ettevõte võis teenida isegi jooksvalt kasumit, kuid kõrgemalt poolt antud käsk oli langetada otsuseid, mis paratamatult lisatulu või kulusäästu kõrval ka korralikult suhteid rikkusid. Ma ei pea siin silmas oma töötajate palkade kärpimist, vaid organisatsioonist väljapoole suunatud kliendi- ja partnersuhteid.

Hüva, mis tehtud, see tehtud! Ja kindlasti oli agressiivsetel võlausaldajatel ka põhjust hambaid näidata, sest tegemist oli tõelise olelusvõitlusega- nõrgemad tallati lihtsalt põrmuks. Pealegi läks ka nii mõnigi tegelikult maksevõimeline ettevõtja võlgu jäämisega liiga agaraks ning nende distsiplineerimiseks oligi vaja karmimaid meetmeid.

Täna räägitakse majanduse kasvupotentsiaalist; lootust on, et aasta teises pooles hakkab töötus vähenema; eurorong on Brüsselist Tallinna poole liikuma lükatud... Mõni julgem ennustab juba uut tõusulainet...

Aga tarbija on pettunud. Ühel päeval, kui masendus on üle läinud ja inimesed julgevad taas kaupu ja teenuseid tarbima hakata, hakkab raha jälle liikuma. Arvestades, et eraisikute hoiustemaht on ca 60 miljardit krooni, siis potentsiaalselt on, mida jagada. Kindlasti on see raha koondunud väiksema seltskonna kätte, kuid ka nendel hoiustajatel on sugulased, sõbrad, kolleegid ja muud tuttavad, kellelt nad iga päev kuulevad, kuidas erinevad firmad rahahätta jäänud inimestega käituvad.

Millisest pangast võtta laenupakkumine? Millise kinnisvarabüroo kaudu müüa oma vara? Kellelt tellida lumekoristus? Millise sideoperaatori kasuks otsustada?

Nüüdseks on teenuste ja kaupade müüjate hindamisel tekkinud uus kriteerium- lisaks kvaliteedile ja hinnale jääb aastateks meelde, kuidas need ettevõtted masu ajal klientidega käitusid.

Kesiganes on oma kliendisuhted untsu keeranud, lihtsalt peavad rehabilitatsiooniprogrammiga alustama ja mida varem, seda parem! Kusjuures agaramad ettevõtjad on juba sellega alustanud. Juba praegu on nõudlus turundus- ja avalike suhete teenuse vastu kasvanud kordades, sest ettevõtjad on hakanud taipama, kui õhukese jää peal nad siiani on kõndinud.

2010. aasta jooksul süveneb see trend märkimisväärselt. Kliendiprogrammid, positiivsed uudised ettevõtte kohta, suuremahulised kampaaniad (loe: meeldetuletusprogrammid) ja läbimõtestatud partnersuhted on üheks võtmeks, mis aitab klientide ja partnerite peale puistatud masu räpast tolmu kasvõi osaliselt maha pühkida.