Euro perspektiivid pärast abipaketti

Turud võtsid selle abipaketi vastu kahtlusega. Kuigi algselt tõusis euro-dollari kurss esmaspäevase kauplemise käigus hüppeliselt, ei suutnud paar siiski läbi tungida esimesest trendijoonestki, mis ühendab 15.04.2010, 26.04.2010 ja 05.03.2010 tippe. Tehnilisest analüüsist lähtudes oli tegemist lihtsa korrektsiooniga, et langustrend saaks jätkuda.

Turuosalised on varemgi näinud EL suurte sõnadega väljakuulutatud päästepakette, mis pole lõpuks realiseerunud. Kahtlusi on palju nt. kust võtavad ise suurtes võlgades olevad eurotsooni riigid selle raha? Kaks Euroopa Keskpanga sakslasest liiget hääletasid Lõuna-Euroopa võlgade ostmise vastu, see näitab millised on mõtted abipaketi suurima doonorriigi finantsringkondades. Lisaks tundub, et Euroopa Keskpank on paindunud poliitilise surve ees ja seega minetanud oma iseseisvuse. Alles eelmine nädal välistas EKP president Trichet hädas olevate euroriikide võlakirjade ostmise, nüüd nõustus ta sellega. Täielik kannapööre, mis näitab et keskpank alistus poliitikute survele. Kui meelde tuletada, siis oli Euroopa Keskpank finantskriisi alguses ka see, kes väljendas tugevat vastuseisu USA ja UK raha pumpamisele majandusse. See kõik summeerib turgude kartusi, et ka praegusest abipaketist ei saa asja.

Oletame siiski, et nii Kreeka päästeplaan kui ka ülalkirjeldatud abipakett saavad teoks. Võib kindel olla, et kasinusmeetmed järgnevad nii Portugalis, Hispaanias ja ehk ka Itaalias. Need riigid on liiga hirmul võimu käest äramineku eest Euroopa Liidule või IMF-ile. Kui neile sunnitaks peale kasinusmeetmed EL ja IMF-i poolt, siis saavad need olema palju julmemad kui ehk need mis ise käiku lastaks.

Kasinusmeetmed hoiavad euroliidu majanduskasvu allpool tema kaubanduspartnerite oma. IMF on ennustanud euroliidule 2010 aastal majanduskasvuks 1,0% ja 2011 aastal 1,5%. See on vähem kui USA-le ennustatu: 2010 aastal 3,1% ja 2011 aastal 2,6%. See on isegi vähem kui Jaapanile: 1,9% ja 2,0%.

Üksikud eurotsooni riigid nagu Saksamaa saavad paremini hakkama, kuid euroliidu kui terviku majanduskasv saab olema allasurutud.

EKP hoiab intressimäärad madalad kauem kui USA, tal lihtsalt pole muud võimalust. Inflatsioon oli 0,9% märtsis ja 1,4% aasta lõikes. See annab ka hea põhjuse EKP-le mitte tõsta intresse.USA-s on vastupidiselt Eurotsooniga olukord stabiliseerunud ja nüüd on oodata aeglast SKP suurenemist. See omakorda annab põhjuse Föderaalreservile tagasi pöörduda normaalsete ehk siis kõrgemate intressimäärade juurde. FOMC (Federal Open Market Commitee) on kasutanud juba pikka aega enda aruannetes fraasi „rates will remain low for an extended period“ ehk siis intressimäärad jäävad madalaks pikendatud perioodiks. Esimene indikaator, et Föderaalreserv on muutnud oma poliitikat on see kui „extended period“ eemaldatakse aruandest. Sel hetkel näeme kindlasti USD järsku tugevnemist.

Mida see kõik tähendab EURUSD kursile?

Nagu artikli alguses kirjeldatud, ei põhjustanud 750miljardilise abipaketi väljakuulutamine EURUSD olulist tugevnemist. Artikli kirjutamise hetkel on kurss langenud tagasi allapoole 1,2700. Kas euro tugevneb ja kui palju, oleneb nüüd tegelikest konkreetsetest sammudest, mida Euroliidu ametnikud ette võtavad. Samas võib kindel olla, et iga tugevnemine jääb lühiajaliseks ja osutub lõppkokkuvõtteks korrektsiooniks praegusele langustrendile. Selleks, et EURUSD trend muutuks, läheb vaja palju rohkem kui lihtsalt raha pumpamist süsteemi. Võib küllaltki tõenäoliselt väita, et me näeme varsti euro ja USD pariteetsust. Kas see juhtub veel sel aastal või veidi hiljem, sõltub jällegi sammudest mida Euroliidu ametnikud ette võtavad. Ei ole ka võimatu et pikemas perspektiivis näeme me EURUSD kursi langemist tagasi tasemele 0,8200 kus ta oli ka aastatel 2001-2002.