Uuel aastal valuutaturul kõik samamoodi

Hetkelist leevendust pakkus teisipäev, mil mitmelt poolt maailmast tulnud positiivsete tööstusnäitajate toel läksid turud järsule tõusule. Paraku jätkus optimismi vaid üheks ööpäevaks ning kolmapäeva hommikust turgude sulgumiseni reedel oli vaid üksainus suur langus.

Kolmapäeval saime kõigepealt teada, et pankade deposiidid Euroopa Keskpangas (ECB) on püstitanud rekordi (nende maht kasvas 453 miljardi euroni). Seejärel selgus, et nõudlus euroala võlakirjaoksjonitel on oluliselt vähenenud ning suurima murelapse, Itaalia 10-aastaste võlakirjade tootlused järelturul tõusid taas üle 7 protsendi piiri.

Tegelikult ei ole kõiges selles ju midagi uut ega üllatavat. Lihtsalt leidis veelkordset kinnitust, et ECB odavate laenude programm (LTRO) ei täitnud ühte olulist eesmärki – pangad ei asunud ostma võlakirju, vaid panid poolmuidu saadud raha ootele. Ilmselt ka lähitulevikus näeme, et vaid keskpanga enda ostud aitavad nõudlust vähegi ülal hoida ja tootluste kasvu piirata.

Neljapäeval toimuvalt Euroopa Keskpanga nõukogu istungilt ootavad turud eeskätt infot või vähemalt vihjeid, kas ECB võib asuda võlakirjaturgudele senisest agressiivsemalt sekkuma. Paljude vaatlejate arvates on vältimatu, et ühel hetkel on ECB ikkagi sunnitud käivitama suuremahulise võlakirjaostu (ehk rahatrüki), ja senine sündmuste käik on näidanud, et vähema peale turud ilmselt ka ei rahune.

Teoreetiliselt ei ole neljapäeval välistatud ka baasintressi järjekordne alandamine, mis fundamentaalselt oleks muidugi igati põhjendatud. Inflatsioon Euroopas alaneb ja jõuab ilmselt juba aasta keskel alla 2 protsendi piiri, euro on aga endiselt ülehinnatud. Samas ei ole väga usutav, et ECB langetab intressi kolmandat kuud järjest.

Sel nädalal leiab aset rida võlakirjaoksjoneid, millest eriti olulised on kahtlemata Itaalia ja Hispaania oksjonid neljapäeval ja reedel. Sealt saamegi siis parima ja adekvaatseima pildi turgude suhtumisest vahetult enne ja pärast Euroopa Keskpanga nõukogu istungit.

Kuid olulisi sündmusi jagub ka kohe nädala algusse. Juba täna (esmaspäeval) saavad kokku Angela Merkel ja Nicolas Sarkozy, ja kuigi neid kohtumisi on nähtud ennegi küll ja veel, ei tohi selle sündmuse olulisust siiski alahinnata.

Pinged kahe riigi vahel on üha kasvanud ja kokkuleppele jõudmisest võlakriisi lahendusteede osas pole juttugi. Olukorrale lisab jumet asjaolu, et Prantsusmaal, mis on iga hetk kaotamas AAA-reitingut, kus erinevalt Saksamaast on tööpuudus kõrge ja pangandussektor balansseerib noateral, seisavad aprillis ja mais ees presidendivalimised. Ainuüksi sisepoliitilistel põhjustel ei saa Sarkozy kuidagi oma senistelt positsioonidelt taganeda. Positsioonid seisnevad aga just nimelt rahatrükimasinate käivitamises.

Euroopa liidrite tänase kohtumise ebaõnnestumine – s.t kui pressikonverentsil tehakse endiselt vaid tühje, ehkki pidulikke sõnu – võib olla piisav põhjus, et turgude pessimism veelgi süveneks.

Tundub küll, et euro saab lähiajal tugevneda vaid tehnilistel põhjustel. Igale kui tahes tugevale trendile peab järgnema mingigi tagasitõmme kas või lihtsalt sellepärast, et suured turuosalised soovivad vahepeal kasumit võtta. Selle peale panuseid teha ei ole siiski kuigi tervislik.